Kostüümiajaloos polnud rinnal enne keskaja lõppu erilist tähtsust. Longus õlgadega gooti naise pidevalt lapseootel kõhult tähelepanu kõrgemale ei tõuse. Renessansis hakkab kleidikaelus avarduma, kuid on jäiga pihaosa sama jäigalt lõigatud serv, kust midagi ülearust välja ei pungita.

Järgmisel sajandil ilmuvad lopsaka rinnaga barokknaised Rubensi maalidele.

18. sajandil saab ilu etaloniks väiksem büst. Õunakujulised rinnad asendavad kummis vormide sügava kurruga rinnavahe. Prantsuse revolutsioon vabastab keha korsetist, kuid ka õhukese ampiirkleidi alla pole liiga lopsakaid rindu ette nähtud.

Keskajast kaasajani on moeajalugu naise kehavorme palju korrigeerinud, millest suure osa on pidanud rinnad enda kanda võtma – nii allasurutuna kui pjedestaalile tõstetuna. Kuidas on ühiskondlikud normid ja mood on suhtunud rindadesse läbi eri aastasadade, saad nii pildis kui sõnas teada artiklist.