“Kas on hommikumantel naisele hädavajalik?” küsis 1939. aastal Jutuleht. Vastus kõlas: ilmtingimata, iga naine vajab hommikumantlit, sest selle saab kergesti selga tõmmata pesema või öösel nutva lapse juurde minnes.

Veel 19. sajandil Eesti talunaine aluspesu ei tundnud ega õigupoolest vajanudki. Esimesele maailmasõjale järgnevate aastate uued moed ja materjalid nõudsid aluspesu – aluspükste, trippidega sukahoidja ja rindu toestava rinnahoidja – kandmist. 

1920. aastail said naiste moe­aksessuaariks õhukesed siidist või kunstsiidist sukad, mida kanti sukahoidjaga. 

See põnev pilguheit asjade ajalukku paljastab nii mõndagi Eesti naise elustiilist 1920. ja 1930. aastatel. Loe, vaata ja imesta!