Esiteks panustan Peaasi.ee tiimis. Seal tegelen eeskätt vaimse tervise teemaliste koolituste ja kampaaniate kavandamise ja läbi viimisega, samuti erinevate materjalide (nt. töövihikute) kokkupanekuga. Mulle kõige südamelähedasemad teemad on vaimset tervist puudutavad müüdid ja nende ümber lükkamine, samuti läbipõlemise ennetus ja enesehoiu-oskuste arendamine.

Teiseks tegutsen Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumises. Seal teen palju vabatahtlikku (aga natuke ka tasustatud) ja väga mitmekesist tööd noorte vaimse tervise toetamisel. Viin läbi toetavaid vestlusringe (ehk hellitusnimega "mölateraapiat"), aitan kaasa teavitustöö tegemisele koolides ja noortekeskustes ning põnevate rahvusvaheliste projektide elluviimisele. Mõlema mainitud organisatsiooni kaudu olen jõudnud ka huvikaitsega tegelemiseni. See tähendab noorte vajaduste eest seismist otsustajate tasandil, et Eestis saaksid ühel päeval olema piisavalt heal tasemel vaimse tervise abi teenused, süsteemid ja seadused, mis ei jätaks abivajajat hätta.

Kolmandaks õpin Tartu Ülikoolis doktorandina sotsioloogia erialal. Uurin Eesti inimeste vaimse tervise ja selle kohta, kuidas suhtutakse probleemidesse ja neile abi otsimisse.

Kuidas olete jõudnud oma tänase töövaldkonnani?
Väikse ringiga! Koolis käies hellitasin mõtet, et tahaksin õppida arstiks, täpsemalt psühhiaatriks. Hakkasin aga pelgama pikki õpinguid ja seda, et arstiõppes on psühhiaatria tsükkel alles viiendal aastal - oleksin tahtnud varem selle teemani jõuda. Valisin ülikooli astudes hoopis teise suuna, mis haakus mu teiste tugevuste ja huvidega. Selleks oli semiootika ja kultuuriteooriate õppimine, kust sain mitmekesise tööriistakasti erinevate tekstide, teoste ja ühiskonnanähtuste uurimiseks. See andis võimaluse arendada kõiksuguseid keelelisi ja humanitaaria valdkonda kuuluvaid oskuseid.

Just siis, kui bakat lõpetamas olin, viisid teed kokku Peaasi.ee meeskonnaga. Nad otsisid semiootikut, kes saaks uurida lähemalt seda, kuidas räägivad meie noored vaimsest tervisest. Nii jõudsingi tagasi oma südameteema ehk vaimse terviseni. Tegin esmalt erinevaid uurimusi ning tasapisi hakkasin tegelema ka koolitamisega.

Millega te vabal ajal tegelete?
Mulle meeldib palju aega pühendada jalutamisele, olgu see siis Emajõe ääres, Toomemäel või looduses matkates. Paljude jaoks naljakas fakt on seegi, et mängin Pokemon Go'd - see on vist mu pikaajalisim hobi!

Nii jalutades kui ka näiteks kodus koristades või süüa tehes meeldib mulle kuulata audioraamatuid või mõnda põnevat podcasti. Ja tean, et laen enda akusid eriti hästi kõiksuguse loomingulise tegevusega - nt. värviraamatute värvimise, niisama joonistamine või millegi meisterdamisega. Mainimata ei saa jätta ka loomi - või armsaid loomavideoid - vaat et parim pai mu hingele.

Mida uut olete enda jaoks avastanud koroonaajal?
Kuigi see tundus alguses pea võimatu, siis olen avastanud, et tegelikult saab hea läbimõtlemise korral enamikke arutelusid ja koolitusi ka veebis läbi viia. Samas, taas-avastasin enda jaoks ka selle, kui palju mugavamalt ja kindlamalt tunnen end siis, kui osalejate näoilmeid ja reaktsioone kaamerapildist näen.

Teiseks avastasin, et mu sisemine introverdi-loomus annab mulle väikse eelise olukorras, kus suures grupis suhtlemise võimalusi on vähe. Ka koroona-ajal on üks-ühele suhtluse võimalusi mulle piisaval määral (video- või telefonikõned sõpradega, õues koos jalutamine), et saaksin enda suhtluse-akusid piisavalt laadida. Märkan samas teravalt, kui raske on neil noortel, kellele veebisuhtlus ei sobi, kel pole selleks piisavalt privaatsust või kes loomult ongi hästi ekstravertsed ning päriselu üritusi väga igatsevad. Rääkimata sellest, et enda mõtetega üksi jäämine võib paljude jaoks - arusaadavatel põhjustel - olla suureks katsumuseks. Seda enam tahan neid noori ühel või teisel moel toetada.

Mis on teie lemmiktegevus meelerahu leidmiseks?
Minu jaoks on see jooga. Tahan kohe rõhutada, et jooga pole kindlasti imerohi, mis aitaks igaüht ja iga murega. Ent minu alustalades on sellel tähtis koht. Lähenen sellele hästi lihtsalt ja praktiliselt - kraban iga päev Yoga with Adrienne Youtube-kanalilt sobiva pikkuse ja teemaga video, mille siis läbi teen. Tal on muuhulgas näiteks videosid, mis loodud justnimelt kurva või kurja tuju jaoks, aga ka näiteks kõhu-, pea- või seljavalu peletamiseks. Samuti on palju nii energilisemaid kui ka rahulikumaid variante - nii saangi igasse päeva sobitada lühikese või pika jooga, täpselt nõnda, et see sobib energia- ja ajavaruga.

Merle 5 praktilist soovitust noortele:
· Tasub märgata enda sisekõnet ning tasapisi arendada enda vastu sõbralikumat ja kaastundlikumat suhtumist. Hea märkamise hetk on siis, kui midagi läheb nigelasti - näiteks kukud mõne kontrolltöö või eksami läbi. Kas Su esmane reaktsioon on end piitsutada ja sõimata, või pigem on see sarnane sellega, kuidas lohutaksid head sõpra samas olukorras? Muutused ei toimu üleöö, aga on ütlemata kasulik enda sisehäält mudida just tolle viimase, toetava suhtumise suunas.
· Tea, et Sinu inimesed on kuskil olemas. Isegi, kui neid Su elus praegu (palju) ei ole - ära anna alla! Pean siinkohal silmas neid inimesi, kes mõistavad, toetavad ja julgustavad, kes jagavad Sinuga sarnaseid huvisid ja väärtusi. Vahel nõuab nendeni jõudmine aega, aga erinevad noorteorganisatsioonid on selleks hea võimalus!
· Plaani oma ellu pauside tegemist! Meie to-do-listidesse jõuavad enamasti kohustused, aga planeeri puhke- ja hingetõmbehetki igasse päeva ja nädalasse!
· On igati okei katsetada erinevaid suundi, alasid, koguda kogemusi eri valdkondades. Esimene valik - nt edasi õppimises - ei pea olema see, millega elu lõpuni tegeled! Eriala vahetamine pole läbikukkumine, vaid enda kohta millegi uue, olulise ja kasuliku avastamine.
· Kui koged raskusi - koolis, kodus, suhetes, enda vaimse tervisega - küsi varakult abi! Olgu see siis mõnelt usaldusväärselt (ja soovitavalt täiskasvanud) inimeselt enda elus, aga ka nt Peaasi.ee või Lahendus.net'i nõustajatelt. Ära jää ootama või kahtlema, "Kas mu mure on ikka piisavalt tõsine, et abi otsida?". Kui see sind häirib, siis on küll! Mida varem see samm ära teha, seda kiiremini saavad asjad hakata paremuse suunas liikuma.

Registreeri end 11. mail toimuvale online-kohtumisele “Kuidas rääkida vaimsest tervisest?” veebilehel delfi.ee/noor