“Mulle piisab praegu viiest unetunnist, sest keha ei väsi päeval ära!”

“Ärevus on nii suur, et õhtul ei jää magama, aga hommikul kaob uni hästi varakult.”

“Koduõpe ajas graafiku nii segi, et mu teismeline läheb magama kell neli hommikul.”

Doktor Heisl Vaher mõistab, et viimane aasta on pannud paljude une proovile: “Et õhtuks tekiks unesurve, peavad füüsiline ja vaimne väsimus tasakaalus olema. Kui oleme end päeva jooksul Teamsi ja Zoomi kõnedega rihmaks tõmmanud, aga kehaline väsimus pole piisav, ei suuda me magama jääda.”

Voodis vähkremist saadab tihti ärevus: kui ma välja ei puhka, mis siis homsest saab?! Pead vaevab mõttepuru ja väsimus kurnab keha. Mida teha?

“Laupäeval magan järele!”


Küllap on igaüks end sedasi lohutanud. “Inimene, kellel unega probleeme pole, võib oma unerütmi natuke rohkem kõikuma lasta,” nendib doktor Vaher. “Aga kui tegu on unehäirega, soovitan ka nädalavahetusel tõusta samal ajal kui nädala sees.”

Kui unetunnid kõiguvad, võib laupäeval “järele magatud” uni tähendada hoopis seda, et puhanud oleku asemel on inimene kimpus õhupuuduse, peavalu või jõuetusega – keha tunneb, et on rütmist väljas.

Edasi lugemiseks: