„Eetriaeg on liiga kallis, et pläma ajada.”

Eestluse kõrgel hoidmise eest võis kunagi vangi minna. Aga keegi ei võinud keelata rahval juubeldamast, kui tuldi olümpiavõitjaks või maailmameistriks! Mis sellest, et vale lipu all.

Kuu aja pärast algavad Tokyo suveolümpiamängud. See annab põhjust meenutada meest, tänu kellele said eestlased 45 aastat tagasi esmakordselt osa emakeelsetest olümpiamängudest. Need olid 1976. aasta Innsbrucki talimängud ja see mees oli Toomas Uba (1943–2000).

Ega keegi ei mäleta ja vaevalt Ubagi teadis, kui palju Vana Tallinna pudeleid, Kalevi šokolaadi ja sel ajal defitsiitseid värviliste kirjadega kilekotte kulus, et ETV sai Moskvast vajamineva loa ja ülekandeliinid. Peale selle, et Uba pani end kuulama isegi siis, kui see, millest ta rääkis, sind eriti ei huvitanud, oli ta ka võrratu organisaator, kes ehitas „Aktuaalse kaamera” väikesest lülist üles spordisaadete peatoimetuse.

See oli aastatepikkune võitlus, mille tulemusena said eestlased viimaks rahvusvahelistest võistlustest osa otse ja emakeeles. Varem toimusid ülekanded Kesktelevisiooni vahendusel ja vene keeles. Kusjuures Kesktelevisiooni huvitasid vaid kolm spordiala: jäähoki, jalgpall ja iluuisutamine. Eestlaste huvi keskpunktis olid tollal aga hoopis korvpall, kergejõustik ja suusatamine.

Kommenteerimiseks vajaliku info hankis Uba oma Soome kolleegide ja Helsingis töötavate eestlaste kaudu. Kuna post liikus aeglaselt, saadeti materjalid Helsingist laevaga. Laevameeskond ei julgenud võõrkeelseid ajalehti-ajakirju, fotosid ja filmimaterjali otse maale tuua, vaid andis tolli, kust selle kättesaamine oli taas omaette ooper. Võis olla õnnega koos, kui toll ilmutamata filmid läbi valgustamata jättis.

„Muidugi oli meil Moskvaga kõvasti asjaajamist,” tunnistas Uba usutluses ajalehele Televisioon (24.–30. juuli 1995). „Meie meelest polnud selles midagi poliitilist, kui me suusatamise maailmameistrivõistlustele eesti keeles tahtsime peale rääkida, aga Moskva meelest oli.”

Rahvale tähtis!

Sport oli tol ajal nii oluline, et võis liigutada paigast isegi AK algusaja, mis muidu oli püha. AK algas kell 20.30 ja pidi lõppema täpselt kell 21, et mitte maha lõigata Kesktelevisiooni uudistesaate „Vremja” mune*. Aga vahel juhtus, et kell 19 alanud korvpalliülekanne, kus Kalevi meeskond heitles mõne vägeva Moskva või Leningradi omaga, ei lõppenud poole üheksaks ära. Seis oli tasavägine, mängu lõpuni jäänud vaid paar minutit ja AK algus lükati edasi. Valvetoimetajal tuli seetõttu mõni lugu käigu pealt välja visata, kuid saatebrigaad oli üksmeelel, et seda rõõmu, mida võit rahvale toob, ei saa talt ära võtta!