Juba seitsmeaastaselt teadis see pruunide patsidega Nõmme tüdruk, et tema suurim soov on reisida, avastada maailma ning minna õppima välismaale. Unistus, mida Evelyni noored vanemad 1980. aastate Nõukogude Eestis kindla noogutusega tunnustasid, sest igal lapsel on ju helesinised roosade liblikatega soovid. Juba 16-aastaselt täitis Evelyni oma salasoovi ja sattuski aastaks vahetusõpilaseks teisele poole maakera. Ta meenutab: “Austraalias tundsin esimest korda elus, et kõik on võimalik. Maailm on nagu peopesa peal ja kõik on minu enda kätes. Minust sai aastaga maailmakodanik ning sain aru, et suur tahe ning töökus avavad kõik uksed.“

Evelyn tunnistab, et täna emana tagasi mõeldes oli see hullumeelne ettevõtmine: “Minu kiri Eestisse vanematele läks kohale kaks nädalat ja vanemate saadetud vastus tuli Austraaliasse teised kaks nädalat. Ma pidin kõigega üksi hakkama saama võõras riigis, ühiskonnas ja olustikus. Tollel ajal tundus see normaalsena, nüüd emana tagantjärele mõeldes: isegi praegu, kus on olemas internet, email, Skype, Facebook ja saab ühendust hoida videokõnedega, on raske last ära lubada. Aga minna vahetusõpilaseks on parim, mida lapsele soovida. Kindlasti soovin ka oma lastele seda võimalust pakkuda.“

Evelyn kinnitab, et ta pere võimalused olid tagasihoidlikud, aga tema soov maailma avastada ning uusi väljakutseid otsida ei kustunud. Pärast keskkooli lõppu hüppas ta taas uude keskkonda: “Tahtsin võtta aasta vabaks ning leidsin kuulutuse kaudu lapsehoidjatöö Rootsis. Aastast sai 7 aastat, lõpetasin Stockholmi ülikooli meedia kommunikatsiooni eriala ja lisaainena tudeerisin filmiteadust. Rootsi oli sellel ajal heaolu ja võrdõiguslikkuse ühiskond, mulle sobis selline elukorraldus ja mõttemaailm.“ Evelyn leidis Rootsist ka oma elu armastuse, kellega koos on loodud mitmeid ühiseid ettevõtteid. Evelyn sõnab: “Eks ma panin ta ühel hetkel ultimaatumi ette, sest äride pärast pidin mina olema rohkem Eestis, aga tema töö oli Rootsis. Olla kaugsuhtes mulle ei sobinud ja ta tuli Eestisse koos oma kassiga.”

Aasta 2000 oli ilus ümargune arv ja sobiv Miss Estonial osalemiseks, mis oli jätk reisimissõltuvuse rahuldamiseks ning edukas osalemine Miss Universumil tagas Evelynile võimaluse osaleda ka mitmetel teistel rahvusvahelistel võistlustel.

Paar aastat tagasi andis Evelyn välja fotoraamatu “Daughters”, mis oli omamoodi kokkuvõte tema ühest eluperioodist. Sinna raamatusse köitis ta tsitaadid, mis teda ennast inspireerinud naisena ja emana. Oskuse tunda rõõmu elust läbi lihtsuse prisma, olla õnnelik hetkes, armastada ning olla armastatud.

Kuula podcasti, et teada saada mitmetest Evelyni teekonnale sattunud huvitavatest ettevõtmistest, elukorraldusest kahe väikese lapse emana pandeemia-ajal ja uutest väljakutsetest.