Eva Luigas: mind päästis elujanu ja teadlikkus, et depressioon on haigus ja sellele on olemas ravi

Paarkümmend aastat tagasi ühel ilusal kevadisel päeval virgusin ma järsku kui tardumusest. Sain iga keharakuga aru, et ma olin omadega jõudnud punkti, kus aju oli lakanud mõtlemast. See vist ongi staadium, kus inimesega võib juhtuda mida vaid.

Eva Luigas

Eva Luigas.

Illustratsioon: Ed Labetski

Kõik algas üsna hiilivalt. Sest kellel poleks peres olnud keerulisi aegu ja tööl olukordi, mille lahendamine tundub ilmvõimatu? Eks ma muidugi lükkasin mõned kõige ebameeldivamad tööd ja kõige keerulisemad jutuajamised edasi ja siis jälle edasi ja siis veel kord edasi. Sellest hakkas lumepall veerema.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare