Nii kaua, kui ma mäletan, olin nooruses alati armunud mõnda näitlejasse või muusikusse. Keskkoolis oli mul poiss-sõber, aga ma ei saa öelda, et oleksin olnud temasse armunud. Ka hiljem oli mul keeruline mõista, mis tunne see armumine on, sest mind pani iga uus suhe endas kahtlema, tuues kaasa valu ja piina.

Miks on armastus oluline?

Armastus mind ümbritsevate inimeste vastu on väga tähtis. Materiaalsed asjad – näiteks limpsida kokteili mõnes peenes baaris – pakuvad mulle üsna vähe rõõmu. Aga kui ma vaatan oma peret, kes on kogunenud söögilaua ümber, olen tõeliselt rõõmus. Kuni selle hetkeni muidugi, kui üks või teine neist toidu üle nurisema hakkab.