Hooaeg
Potisai sai sel kevadel eestlaste uueks hitiks. Mind isiklikult häiris, et kõik küpsetasid seda vaid puhta valge nisujahuga. Proovisin seda teha rukkijahu või täisterajahu ja seemnetega, et küpsetist natukegi tervislikumaks tuunida. Kes nüüd veel proovinud pole, on viimane aeg! Küpsetis maitseb uskumatult hea oma krõbeda kooriku ja pehme sisuga. Eks valge nisujahuga kerkib küpsetis muidugi kõige paremini, aga jahu valik jääb küpsetajale.
1 päts
7–7,5 dl nisujahu (sellest soovi korral 3 dl rukki-, spelta- või meelepärast täisterajahu)
1,5 tl soola
0,5 tl suhkrut
1 tl kuivpärmi
3 dl käesooja vett
1 sl päevalilleseemneid
1. päev. Sega pärm jahude, suhkru ja soolaga, lisa käesoe vesi ja sega vispliga läbi. Lase 12–18 tundi rätiku all kerkida.
2. päev. Tõsta jahuga ülepuistatud lauale, sõtku veel läbi, lisa seemned ja vormi tainast pätsike. Lõika terava noaga paar sälku kaunistuseks. Tõsta tühi kaanega malmpada 225 kraadi juurde ahju kuumenema. Nüüd puista väheke jahu põhja, pane saiapäts sisse ja puista peale veel natuke jahu. Küpseta ahjus 225 kraadi juures kaane all 30 minutit, jätka ilma kaaneta veel 15–20 minutit või kuni sai on pealt kaunilt kuldpruun.
Juhtivaid valmistoidutootjaid Kulinaaria OÜ alustas esimesena Eestis küpsisetainaste tootmist. Van Kooki kaubamärgi all tuuakse turule kolme sorti tainast: karamelli-, šokolaaditükkidega ja kolme juustu küpsiste valmistamiseks. Üks maitsvam kui teine! Tainastes on kasutatud ainult ehedat võid. Enne külmkapitemperatuuril hoitud tainas tuleb seibideks lõigata ja küpsetada ahjus 8–10 minutit 180–200 kraadi juures. Magusat küpsisetainast saab kasutada ka toorjuustukoogi põhjana, juustuküpsisetainast aga quiche’i põhjana.
Uus Pauligi linnakohv Café Reykjavík on inspiratsiooni saanud Islandist. Nimelt on islandlased ühed suurimad kohvijoojad maailmas. Kohv, mida islandlased ja ka eestlased armastavad, on maitselt tasakaalus, keskmise röstiga, vähehappeline ja mitte liiga mõru. Islandlaste – ja ka eestlaste jaoks – on hea kohv nagu killuke päikest, isegi hallil päeval.
Kuldne väike raamat kõrvitsatoitudest on saanud üle mitme aasta kordustrüki. Kõrvits kohaliku köögiviljana on endiselt au sees! Oma maheda maitsega on kõrvits ideaalne koostisosa nii salatites, suppides kui ka vormiroogades, maitsvatest hoidistest rääkimata. Pettuma ei pea ka magusasõbrad – kõrvitsast saab maitsvat saia ja kooki. Seega pole imestada, et kõrvitsatoidud muutuvad iga aastaga üha menukamaks.
Kord läks üks pisike poiss kööki, pani põlle ette ja vahvlirauad sooja. Segas taina ja küpsetas emale-isale vahvleid. Mõned aastad hiljem seisis ta juba kokakooli ukse taga ja nii ta põllest lahti ei saanudki. Nüüd, 20 aastat hiljem, on Kristjan Kars avanud Tallinna vanalinnas oma esimese kohviku PikkPoiss, kuhu panustab kogutud teadmised ja kogu südame. Päevapakkumises on supp, praad ja taimekas, samuti rikkalikus valikus värskeid saiu, pirukaid, torte ja kooke. Tasub uudistada kohapeal või tellida Woltist. 
Kes meist ei armastaks küpseid mangosid? Kuid mangopuude viljakus kahaneb umbes 20 aasta vanuselt ja pärast seda asendatakse nad istandustes noorte viljakate puudega. Igast mahavõetud puust saab palju väärt materjali, sest mangopuud kasvavad 40 meetri kõrguseks ja tüved kolme meetri jämeduseks. Puidusüü on harukordselt ägedates toonides, kollasest punakaspruunini, lisaks on mangopuit äärmiselt vastupidav. Sisustuspoes Kukupesa on müügil mangopuidust lõikelaudu ja serveerimisaluseid, soovitan uudistada!