Ta jääb hiljaks. Piisavalt vähe, et sellest pole midagi, aga piisavalt palju, et valida number ja täpsustada: kas pidime kohtuma Faehlmanni kohvikus?

“Jaa, anna andeks!” hüüatab Karmel naerdes. “Ma olen hullu­meelne töönarkomaan. Kolme minuti pärast olen kohal!” Tulebki üle telemajataguse ristmiku, endal telefon kõrva ääres.

Millest rääkima hakkame, on Karmel profina juba ära küsinud. “Et ei läheks nii, et intervjuu saab läbi ja hakkan sulle helistama, sest alles siis tulevad meelde head lood!” Oleme kokku leppinud, et kõneleme neist hetkedest, mis on teda kujundanud – kasvamise kohtadest.

Karmel saab talvel 50. “Lapsevanemana on see tore verstapost, kus olla. Lapsed on suured ja oma valikud ära teinud, nüüd saan üle hulga aja rohkem enda peale mõelda.” Tema ja Rait Killandi perekärjes on neli last: Henry (29) ja Helen (24) mehe esimesest abielust ning ühised Karl Elmar(20) ja Karoliina Josefiine (17).

Miks Karmel aastaid televisioonis ei olnud? Pere pärast. “Ma olen alati tahtnud saada emaks ja olla ema,” lausub Karmel rahulikult. “Kuid mu kummagi lapsega ei läinud nii, nagu ma lootsin.”

Edasi lugemiseks: