Mu pea valutab pidevalt. Nüüd hakkas silme ees virvendama! Äkki on kasvaja?

Terviseärevus on painav mure, et sinu kehaga on midagi korrast ära – ka siis, kui analüüsid seda ei kinnita. Ent pidev ärevus võib muserdada tervist ja lähisuhteid.

“Mu pea valutab pidevalt – äkki on kasvaja? Nüüd hakkas silme ees virvendama! Tuleb arstile helistada, las ta kontrollib, milles asi.” Säärased mõtted ringlevad terviseäreva peas. Vahel on täiesti põhjendatud oma tervise pärast muretseda, kuid tervise­ärevuse korral rikuvad pidev mure ja kehaliste aistingute kontrollimine elukvaliteeti. “Oluliselt häiritud on inimese üks või mitu eluvaldkonda: töö produktiivsus, enesetunne, suhted,” loetleb kliiniline psühholoog-psühho­terapeut Piret Annus-Reinberg.

Sellist ärevust võib esineda nii noortel kui ka vanadel. “Võrdselt nii meestel kui naistel,” lisab Annus-Reinberg oma kogemusest.

Miks terviseärevus tekib?

Sageli on päästikuks stress: olgu siis pidev või mingist sündmusest tingitud. Maailmas juhtub alatasa asju, mis meid mõjutavad, kuid mida me ei kontrolli. Kas oma keha saame kontrollida? Võib-olla tõesti, kui ennast pidevalt jälgime, küsime arstidelt uuringuid ja saame neilt kinnitusi?

“Inimene hakkab tegema midagi, mida me nimetame “valikuliseks tähelepanu pööramiseks” või “suvaliseks järeldamiseks”,” räägib psühholoog. “Ta võtab luubi alla oma keha aistingu ja liidab selle meelevaldselt omaenda järeldusega. Näiteks: näen silme ees täppe või sähvatusi, mu jalg suriseb – see on kindlasti sclerosis multiplex.”