Eva Luigas: ma polnud kunagi enne nii suurt hirmu tundnud – keha kattus külma higiga, veri tõusis pähe ja hetkeks isegi minestasin

Ärkasin ühel suvehommikul umbes poole nelja ajal suvilas meeletu uksele tagumise peale. Terve maja värises. See polnud ka muidugi mingi ime, sest maja ehitas mu isa 70.–80. aastatel, kui mingeid materjale võtta polnud. Kutsun seda onni hellitavalt kolme põrsakese majakeseks. Sel mälestusväärsel hommikul aga tundus, nagu keegi raiuks hullunult kirvega uksepiita. Löögid kõlasid kõrvulukustavalt.