Aino Kallas

“Rändav külalisraamat aastatest 1946–1956”

Eesti Raamat

Tõlkija Mall Jõgi

Soome poetessi ja kirjaniku Aino Kallase “Külalisraamat” on esialgu jahmatav formaat: kes meist poleks kogenud kohmetust, kui pererahvas enne lahku­mist palub teha sissekande oma külalis­raamatusse. Aino Kallase viimased kümme aastat on aga järjekindlalt üles tähendatud just sellises lühivormis, sõprade pöördumised vahelduvad autori enese mõtiskluste, luule ja mälestustega. Leheküljed on täis valu lahkumise pärast – nii omaenese täisverd elust, loomejõust, kodumaast, sõpradest, lastest ja armastatud abikaasast Oskar Kallasest. Hingekriipiv, kirglik ja kultuurilooliselt põnev lugemine.

Kaja Kann

“Tänava­tüdruk”

Varrak

Etenduskunstnik ja Pardimäe talu perenaine Kaja läheb õppima filosoofiat ja hakkab otsima vastuseid kohustuslikele küsimustele. Kui ei leia, teeb paar suitsu, libistab õlle ja küsib uuesti. Tema ümber on maailm täis veidraid inimesi, logisevaid tramme, vinduvaid pidusid, teravaid detaile ja sarkasmi. Uus nauditav lugemine “Eratee” autorilt. Lisaks: ükskõik mis keegi sellest raamatust ka arvab, ikka on lootust, et autor ta oma järgmisse raamatusse raiub. Kui hästi läheb, siis oled seal lihtsalt uimase kultuuritädi rollis, kibedamal juhul aga juba nimeline kuivikust professorionu.

Kersti Salulaid

“Kodu kotiga kaasas”

Hea Lugu

Põhjused, miks eestlased tänapäeval Soome õnne otsima lähevad, on väga erinevad. Kodud, mis maha jäävad, samuti. Kes põgeneb vaesuse, kes üle jõu käivate laenude, kes vägivaldse kaasa eest. Raamatu tegelased ei jõua küll kohe õitsvale järjele, kuid nende elu, arutlused ja eneseleidmine piiri taga on silmiavav ja empaatiat tekitav.

Jacky Durand

“Retseptiraamat”

Tänapäev

Tõlkija Johanna Taiger

Prantsuse toiduajakirjaniku teine romaan ei paku täpselt kirjapandud retsepte. Aga just neid ihaldab peategelane Julien, kes kasvab üles oma kokast isaga, igatsedes palavalt taga sala­päraselt lahkunud ema. Erinevalt paljudest lapsevanematest ei taha isa Henri, et poeg võtaks üle tema restorani ja raske ameti, vaid sunnib teda omandama haridust, et pälvida “paremat elu”. Romaani kannab sügav kirg toidu, lõhnade ja maitsete vastu ning suur igatsus armastuse ja läheduse järele.

Klaus Modick

“Keyserlingi saladus”

Eesti Raamat

Tõlkija Anne Arold

Raamat täis kultuuri- ja ajaloolisi tsitaate, tegelasi ja fantaasiat. Peategelane on baltisaksa soost krahvi­härra, kirjanik ja dändi Eduard von Keyserling, kes omal ajal salapärastel asjaoludel siinse tolmu taldadelt pühkis. Romaanis põimuvad poeetiliselt meelestatud aadlimehe seiklused, heietused ja mõtisklused ajastulooliste piltide ja kirjanduslike vihjetega. Tõlkija asjakohased märkused lisavad hariva nüansi romantilisele romaanikesele.

AJALUGU

Olev Liivik, Tõnis Liibek

“Viimane peatükk. Baltisakslaste lahkumine Eestist 1939–1941”

Argo

Pildid suudavad nii mõnigi kord jutustada rohkem ja paremini kui mis tahes kirjeldused. Sellest tõdemusest on lähtunud ka baltisakslaste ümberasumise 80. aastapäevale pühendatud raamatu autorid. Mõjuv piltjutustus on saanud võimalikuks tänu sellele, et ajaloosündmus on fotograafiliselt väga hästi dokumenteeritud. Hoolikalt valitud fotode kaudu esitatud lugu baltisakslaste äraminekust ja Saksamaale jõudmisest aitavad paremini mõista ja hoomata põhjalikud kommentaarid. See on emotsionaalne teekond – kaamerasilm on tabanud hetki täis varjatud kurbust, käimasoleva sõja koledust kõrvuti helgemate ja lootusrikaste viivudega.

Inna Jürjo, ajaloolane


ENESEABI


Atle Dyregrov, Kari Dyregrov

“Toimetulek leinaga. Raamat leinajale ja tema toetajale”

Helios

Leina ei tunne me ainult kellegi lähedase kaotamisel, vaid ka olulise suhte või tähtsa eluetapi lõppedes. Lein ei ole protsess, mida peaks kuidagi salajas hoidma, ning sellega kaasnevatest tunnetest kõnelemist ei tuleks karta. Meid ümbritsevatel inimestel on oluline osa selles, kuidas suudame koos kaotusega edasi elada. Ent iseennast ja teisi saame selles protsessis toetada ainult siis, kui tabu- ja häbiloor saab kergitatud. See raamat annab lugejale kindlasti suure annuse nii julgust kui ka praktilisi oskusi, kuidas leinateemadele läheneda.

Gea Grigorjev, psühholoog