Juba põhikoolis võib õpilane teadete­tahvlilt lugeda, millal on karjääri­nõustaja vastuvõtt. Nagu polekski muud võimalust kui sünnist peale hakata üles ronima, rippudes ees­ronija kontsas ja tallates tagatulija õlgu. Olla kui käopoeg, kes realiseerib oma õigust elada üpris võikal moel. Plautus on öelnud, et nomen est omen, nime(tuse)l on eeltähendus, seega siis häälestab ametinimetus karjääri­nõustaja meie tulevikupõlvkonda edutrügimisele ja enese­piitsutusele kui normaalsele eluvõimalusele. Kas ei võiks see ameti­nimetus olla VALIKU­NÕUSTAJA?

Edasi lugemiseks: