Umbes 30aastaselt oli mu elus keeruline periood: mul oli väga palju sõbrannasid ja pidevalt kuulsin ühelt või teiselt etteheiteid, et mul pole tema jaoks aega. Samal ajal oli mul elukaaslane ja päris palju pingutust nõudev töö. Mõistsin, et rebin end lõhki, aga ikka ei suuda kõigi ootustele vastata. Tundsin end süüdi, ent head lahendust ei paistnud.
Saksamaal reisides tuli bussipeatuses mu juurde üks mustlane. Sain teada, et mul tuleb elus kaks suuremat puhastust sõprade hulgas ja järele jäävad need, kes peavad jääma.