Rein Sikk: Tere, Greta Thunberg, miljonite armastatu ja põlatu!
Kirjutan Teile kui muinasjutukangelane Muhv iseendale. Tõenäoliselt pole lootustki, et toimetades kesk karmi kliimarevolutsiooni – ja olles noorte jaoks kuulsamgi kui Jeesus –, leiaks Te põhjust mu üllitisega tutvuda.
Laps räägib, kui kana pissib! Sellist tõde teadvas maailmas on loomulikult šokeeriv, et üks tavaline koolitüdruk Stockholmist suudab valla päästa liikumise, mis liigutab miljoneid. Aga sellega olete Te, Greta, hakkama saanud! Keskkonnateema on praegu igas seltskonnas laual ja suul. Paljud on oma käitumist muutnud, vähem saastama hakanud.
Teie abiga kuumaks räägitud kliimamuutuste orkaanile mõeldes on mul meelel ja keelel aga hoopis isevärki küsimus. Üldse mitte keskkonnateemaline. Vaid see: mida teeksin, kui Greta Thunberg oleks minu tütar? Kas kiidaks laste kliimarevolutsiooni taevani? Või materdaks koolikohuse eiramise ja masside hullutamise eest hoopis maatasa?
Tõesti, selleks, et miljonid liikuma ja keskkonnast mõtlema saada, ei kulunud Teil, Greta, aastakümneid ja miljonit raha takkapihta. Oli vaja vaid... 15aastasena koolist poppi teha. Ja seista, plakat pihus, Stockholmis parlamendihoone ees. Oli 20. august 2018. Nõudsite, et keskealised aru saaks: kliimakatastroof on saabumas, aga võimude tegevust pole kärbsemustagi. Ei midagi, et me laste tulevik ära päästa.
“Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna,” kuulutasite kliimamuutustele viidates ja meilt, täiskasvanuilt, tegusid, mitte jutumulle nõudes. Üks kliimastreik teise järel. Kõlasid lapsesuu kohta ehmatavalt karmid sõnumid: “Kuna meie juhid käituvad nagu lapsed, peame meie võtma vastutuse, mille nemad oleksid pidanud juba ammu võtma!”
Kooli kliimastreikidel osalenute arv on ammu ületanud 10 miljoni piiri ja Te, Greta, kuulutate meid, täiskasvanuid, hirmutades: “Miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi varsti enam tullagi, kui keegi selle päästmiseks midagi ei tee?” Veel: “Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!?”
Nõudmisel mitte varastada lastelt tulevikku on toetust hulgi. Pilte jagavas Instagrami sotsiaalmeedia grupis on Teil 9,5 miljonit jälgijat. Säutsukeskkonnas Twitteris hoiab Te toimetamistel silma peal 3,9 miljonit, Facebookis 2,9 miljonit. Youtube’i kanalist võib leida veerandsada videot Teie toimetamistega, mida on vaadatud üle miljoni korra.
Võimas! Äge! Vaat millised mõjusad keskkonnasõnumid!
Kui mõtlen Teile, Greta, siis tulevad meelde teisedki lapseohtu tegijad, näiteks Mozart. Aga ta paraku maeti tundmatuna ühishauda. Või siis Prantsusmaa vabastaja Jeanne d’Arc, kes paraku lõpetas tuleriidal.
Aatelised on aga meenutused saja aasta tagant. 1918 ründas iseseisvaks saanud väikest Eestit suur Venemaa. Ajal, mil targad ja suured mehed targutasid ja arutlesid, kas alustada vastupanu või mitte, olid just Teie vanuses koolipoisid need, kes heitsid õlalt koolikotid, panid asemele püssi ja kihutasid rindele. Sõjatarkusteta, ründeoskusteta, lihtsalt südame sunnil. Sest nad tahtsid homset, õnnelikku ja elamisväärset maailma nagu praegusedki mässajad.
Ja nad võitsid, nagu Teiegi võidate!
Aga, Greta, siin on üks kuri asi ka, mille eest hoiatada. On kurbloolisus, millega tuleb leppida. Nimelt – revolutsioonide vallapäästjad tavaliselt võidu järel unustatakse, imelapsed pigem heidetakse üle parda, unustuse hõlma. Mingil hetkel ilmuvad lavale tähtsad tegelased, kostes: “Meie tegime!”, ja panevad oma rinda ordenid, mis peaks hoopis teisi ehtima. See võimalus pole mõningast väsimust ilmutava laste kliimarevolutsiooni juures sugugi välistatud.
Seega, kui oleksin Te isa, siis kiidaksin oma last taevani saavutatu eest. Greta, Teil on tuhat põhjust tehtu üle uhke olla... aga küsiksin ka isalikult, et äkki oleks aeg revolutsiooni kõrvalt veidi koolipinki nühkida. Sest ole kui tahes aateline ja innustunud, tulevik kuulub koolitarkusest tulvil taibukatele. Nii räägitakse meil, Euroopa parimal PISA testi tegijate maal.
Edusoovidega
Rein, lihtne maainimene Kadrinast
PS. Greta, aga villased sokid ikka jalga, kui järgmine kord maailma päästmiseks läheb, muidu lõpeb see nohuga!
