Ent kõige rohkem kogesin üllatust. See varitses ümberringi – justkui maahaldjad, keda arvasin end päriselt nägevat. Islandil räägitakse lugusid huldufólk’ist ehk haldjarahvast, kes elab inimeste ümber ja suudab end nähtamatuks muuta. See lugu meenus, kui matkasin mägisel rajal ja kõrgustes lebavad kivid võtsid elusa kuju. Nagu väikesed hallid vanamehed, kes uudishimulikult jälgisid mu aeglast kulgemist ja kadusid kohe, kui hakkasin täpsemalt vaatama.