Heidit Kaio: Kas valida eneseteostus või pere?
“Hirm, et pead ohverdama loomingu või kaotad pereinimesena tõsiseltvõetavuse.” Selline tunne on teinud pesa noore kunstniku Edith Karlsoni kuklas. Tal on nelja-aastane pisipoeg ja neist on juttu uues Eesti Naise ajakirjas. Kolme lapse emana on see kõik mullegi tuttav! Kas eneseteostus või pere? Valisin mõlemad. Planeerisin elu nii, et kõik lapsed sündisid nelja-aastase vahega. Käisid lasteaias, said piisavalt iseseisvaks, et potile minna ja ise riietuda. Tulin pärast iga lapse sündi tööturule tagasi. Edithi ehk vabakutselise kunstniku nahka ma ei julgeks end kujutleda, teades sissetulekute ebakindlust.
Laste kasvamise ajast räägib ka kolme lapse ema kirjanik Lehte Hainsalu: “Tõepoolest oli üks eluperiood, kui kirjutamiseks aega-energiat ei jagunud. Edasi läks lihtsamaks, lapsed tuli vaid elule edasi usaldada.” Nii ongi. Lapsed on väikesed mingi aja, mis võib trepimademelt üles vaadates tunduda päris pikk. Aga elu on veel palju pikem. Lapsed kasvavad armsateks kaasteelisteks, meisse aga koguneb elu mõistmise rõõmu. Mõtlen nagu Lehte Hainsalu: “Kõike me ümber tuleb tänuga usaldada.” Saan aru, et keerulistel hetkedel võib olla seda raske mõista. Eks see pigem olegi tagantjärele tarkus, mis vanemaks saades lubab elu keerdkäike usaldada. Mind on õpetanud elu tegema headel hetkedel mõttes tänuliku kummarduse saadud võimaluste eest.
Seekordses ajakirjas räägivad Arbo Tammiksaar, Mart Kuusk ja Andrei Hvostov meeste depressioonist. Neist kahte võin pidada heaks sõbraks, kelle elu keerdkäike, tõuse ja langusi olen vaadanud kõrvalt üle 20 aasta. Artikkel ise on aga lustlik, kuigi teema on tõsine. “Nagu ikka on ravi ja põhjus üks ja sama – naised,” tõdeb Arbo.
Rõõmuga tutvustan teile ka meie uut ilutoimetajat: Agnes Kajander annab seekordses ajakirjas õpetussõnu, kuidas modelleerida meigivahenditega nägu, varjata vananemise märke ja peitekreemidega hullates mitte kukkuda kortsude võimendamise ja liigse krohvimise lõksu.
Tundke end ilusana!