23.10.2019, 09:55
Mitu korda veel?
Ära nüüd ehmata, aga… Ma olen lapsest saati teadnud, et elu on üürike. Näed, ma ju ütlesin, et ära ehmata, las ma jutustan edasi.
FOTO:
Kui olin väike, tuli riburada matuseid, mis võtsid minult kallid inimesed, aga jätsid õppetunni. See langes mu õlgadele nagu kadunute kasukad – raskelt, aga soojalt.
Tolle kasuka sees, mida teised ei näe, olen kasvanud suureks. Ning raskusest on saanud rahu, sest ma tean, mida teha. Tuleb elada täiega.
Mõtlen iga päev, mida peaksin v e e l tegema. See mõte ei aja mind närvi, ei muuda murelikuks või väsinuks. Niisama tavaline kui meenutada, kas külmkapis on veel piima või valasin hommikul viimase tilga kohvi peale, on vaadata kalendrisse – ja teha üks plaan.