INVESTEERIMINE | Millised on sinu finantsseisu riskitegurid?

Mida ebakindlamad sinu finantsid on, seda suurem peaks olema meelerahufondi kogutud summa. Seda enam tuleks kogumist alustada kohe, sest muidu on iga ootamatus veelgi suurem löök sinu finantsidele.

Igal arvutusel sõltub tulemus sisenditest, ent rusikareeglina võib öelda, et järgnevaid riskitegureid arvesse võttes saad suhteliselt selge pildi sellest, kui suur eesmärk endale püstitada:

1. Kui palju on sinust sõltuvaid inimesi? (Lapsed, vanemad, vanavanemad või teised ülalpeetavad.)

2. Kui stabiilne on sinu töökoht? (Kas oled nõutud spetsialist, kas sinu teenuseid vajatakse ka kriisi ajal, kas sinu oskused ja teadmised on päevakohased?)

3. Kui hea on sinu krediidivõimekus? (On sul krediitkaart, kodulaen või muu kohustus, kas sõbrad on usaldanud vajadusel laenu anda?)

4. Milline on sinu investeerimisportfell? (Kui investeeringuid ei ole, siis tuleb kindlasti meelerahufondi suurendada. Kui su investeeringud toodavad aga juba tulu, võib meelerahufond olla selle sissetuleku tõttu väiksem.)

5. Milline on sinu tervislik seisukord? (Haigestumine võib sissetulekuid märkimisväärselt vähendada, lisaks kasvab risk vanuse kasvades märgatavalt.)

6. Kui suured on sinu kohustuslikud püsikulud? (Nt praeguse madala intressiga kodulaenu puhul võib eeldada, et viie aasta perspektiivis jõuab Euribor nullist ülespoole, mis tähendab, et pead olema valmis suurenevateks laenumakseteks.)

7. Milline on sinu kindlustuskate? (Kindlustada tasuks suurte kahjude vastu – kodukindlustus, reisimas käies tervisekindustus jne.)

8. Kes saab sind vajadusel aidata? (Arvesta pigem konservatiivsete plaanidega ning sellise elustiiliga, et ise oma mured ja kulutused kaetud saaks, mitte ära looda vanematele, sõpradele vms.)

Soovid investeerimisest rohkem teada? Alusta investeerimisega Eesti Naise veebinaril „Kuidas targalt investeerida?“ koostöös Eesti Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saarega siin.

Artikkel on refereeritud Kristi Saare investeerimisblogist kristiinvesteerib.ee.