„Iga peavalu ei ole migreen,” rõhutab Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Confido erameditsiinikeskuse neuroloog dr Toomas Toomsoo. „Kui patsient saabub vastuvõtule, püüame kõigepealt koos välja selgitada, mida ta peavalu all silmas peab, kui tihti ning tugevad peavaluhood teda kimbutavad ja millest need võivad tingitud olla. Valust endast on teinekord tähtsam teave, kas kõik patsiendi peavalud on ühesugused. Patsiendipoolne peavalude eristamise oskus on vaat et olulisim lõik peavalude käsituses. Alles siis saame edasi mõelda, milliste vahenditega valu vastu võidelda.”

Levinud on väär arusaam, et stress ja migreen on alati omavahel seotud. „Osal patsientidel võivad migreenihood stressiperioodil lausa kaduda, stressivabal ajal aga tiheneda,” räägib dr Toomsoo. „On eraldi termin “nädalavahetuse migreen”, mis tähendab, et pärast stressirohke töönädala lõppu vallandub inimesel migreenihoog.”

Nagu öeldud, ei ole iga peavalu migreen, kõige levinum on hoopis pingepeavalu. Neil, kes valudega hädas, tasub alustuseks käia Eesti peavalu seltsi kodulehel ja tutvuda sealsete infomaterjalidega. Kodulehel saad nii eesti kui ka vene keeles täita testi (peavalu.ee/testi-oma-peavalu/),et saada aimu, milline peavalu sind kimbutab.

„Kui peavalud on pidevad ning kahtlustad endal migreeni, tasub esmalt pöörduda perearsti poole,” lausub dr Toomsoo. „Enamasti on tal võimalik esmaste uuringute-küsimustega selgeks teha, kui tõsise murega võib tegu olla. Perearst saab küsida neuroloogilt e-konsultatsiooni ning vajaduse korral saata patsiendi erialaarsti juurde, et teha täpsemad uuringud. Kui koostöö perearstiga mingil põhjusel ei suju, on patsiendil võimalik ka ilma saatekirjata pöörduda neuroloogi vastuvõtule ning tasuda uuringute eest oma rahakotist.”