Neljandas klassis hakkas ta juba ühe poisiga istuma. Kõik oli nagu ikka, aga mul kui vanal pinginaabril ei olnud enam mingeid eeliseid, mis mind väga kurvastas. Nii kestis see kuni 12. klassini. Siis hakkas ta käima paralleelklassi Liinaga, kellega hiljem abiellus ülikooli esimesel kursusel.Mina läksin provintsilinnast pealinna meditsiinikooli ja mul polnud enam klassikaaslastega suhteid, ammugi Tiiduga. Õigemini oli - selline, millega enesele jubedalt häbi tegin. Augustis enne ärasõitu linna kutsusin ta ise meie parki kohtama. Niisama, nagu hüvastijätuks, aga mõistagi salalootustega. Rääkisime oma plaanidest. Mu suureks pettumuseks polnud temas küll ühtegi märki sellest, et ta minusse võiks natukenegi armunud olla. Et mitte lihtsalt tönnima hakata, suudlesin teda kiiresti otse suule ja panin jooksu. „Mis sul hakkas?" hüüdis ta mulle veel järele...

Loe edasi juba artiklist.