FOTO aastast 1984 | Siberi eestlanna keset Nõukogude aega, peieviin peos
Siberi eestlanna keset Nõukogude aega, peieviin peos.
Selle pildiga on isevärki lood. Rahvusarhiivis paigutub see Eesti Naise fondi – isegi aastakäik on peal, 1984. Kuid lappa neid ajakirju edaspidi või tagurpidi, seda fotot ei leia kusagilt.
See-eest on Nõukogude Naise korrespondent käinud Sri Lankal: “Uthra Hondamuni ütleb lõpuks tänusõnad ja lisab: “See ei ole küll ilus ega kombekas, aga ma olen kade teie, Nõukogude naiste peale. Teie võimalustele ja positsioonile elus.””
Ja käinud Prantsusmaal: “Me ei vaja Ameerika rakette, me ei vaja kahureid ega pomme, vaid rahu, tööd, leiba.”
Ja Itaalias: “Me tahaksime elada nii nagu töölised Lenini maal.”
Kiire tuhnimistöö annab kätte, et 1980ndate alul tegid filoloogid Siberi eestlaste küladesse keelereise, uurimaks kohalikku kõnepruuki. Väga tõenäoline, et siis jäädvustatigi foto, mille allkiri ütleb: “Krasnojarski krais Ülem-Suetukis elav eestlane Johanna Pensa kostitab pillimehi oma onu haual peieviinaga.”
Ülem-Suetuki küla loodi Siberis juba 1850. aastal, kui osa eestlasi rändas priitahtlikult Venemaale. Põhjus oli lihtne, neile lubati tasuta maad. Ent 1984. aastal olid eestlased endiselt kunagistest küüditamistest kõrvetatud: kuidas kirjutada Siberist nii, et tsensor ei haaraks punase pliiatsi järele?
Pilt, mis ei ilmunud Nõukogude Naises, ilmub nüüd Eesti Naises. Siberis elab siiani tuhandeid eestlasi.
