NOSTALGIA | Intrigeeriv Maia Plissetskaja: sureva luige kõrge lend!
Juba noore tüdrukuna võeti Maia Plissetskaja vastu Moskva Suure Teatri balletitruppi. Poole sajandiga jättis ta sügava jälje maailma balletikunsti, kuid tema auhiilgust varjutasid nii tagakiusamine kui ka ta enda punutud intriigid.
Veel enne surma arutas baleriin, kuidas tähistada oma 90. sünnipäeva ja mida esitada Suure Teatri laval oma juubeliõhtul.
„Plissetskaja on mässaja. Sellega on ta mind alati veedelnud," ütles aastate eest silmapaistev koreograaf Maurice Bejart. „Töötades on ta uskumatult organiseeritud inimene. Kunagi Maia ütles: „Balletis on märksa tähtsam pea kui jalad või kael." Ma olen nõus. Plissetskaja on fantastiliselt haritud, tal on entsüklopeedilised teadmised muusikast, kirjandusest, maalikunstist."
Baleriini saatus ei olnud kerge ja kindlasti elab veel tänaselgi päeval tantsukultuuriga seotud inimesi, kes teda vihkavad. Rääkimata nooremast põlvkonnast, kes nägi teda laval esimest korda näiteks 70-aastasena. Kuid omas ajas oli ta särav täht, pööraselt üliandekas tööloom. „Ma olen terve elu võidelnud - rollide, põhimõtete, inimeste pärast."
Maia sündis 1925. aastal Moskvas soliidses vene-juudi peres. Isa Mihhail Plissetski tegi nõukogude ajal head karjääri, juhtides suurt kaevandusfirmat. Nii läkski pisike Maia kooli Kaug-Põhjas tegelikult Norrale kuuluvatel Teravmägedel. Nõukogude kontsern kaevandas seal kivisütt ja Mihhail oli kaevandamise juhtimise kõrval ka NSV Liidu aukonsul sel kaugel maal.