Kõik oli nii, nagu ma mäletasin, või veel parem. Hiljem alasti diivanil lamades jõime vahuveini. Anni tänas küllakutse eest ja kahetses, et me nii mitu aastat pole kohtunud, sest ta aeg-ajalt ikka mõtleb mu peale. Samas sai ta aru, et meil mõlemal on oma elu ja oleks rumal need elud ära lõhkuda.

Jaga
Kommentaarid