Naised enda ja Eesti eest väljas
1930ndate vabas Eestis oli Naiskodukaitsesse kuulumine auasi – see oli üks väheseid võimalusi end ühiskondlikult aktiivsena tunda. Tänapäeval on maailm lahti, naised iseseisvad ja võimalusi eneseteostuseks rohkem kui kunagi varem.
Nii eestlaste minevikukogemused kui ka praegu maailmas toimuv paneb kahtlema, kas üks inimene suudab üldse kriisi- või sõjaolukorras midagi ära teha.
Vähesed teavad, et nimetuse järgi riigikaitseks mõeldud Naiskodukaitse ja Kaitseliit pakuvad palju kasulikke ja isegi erakordseid võimalusi enda arendamiseks ning tuleviku muutmiseks. Samuti on seal võimalik omandada uusi oskusi, millest sa oma erialast tööd tehes unistadagi ei oska.
Vanim liige 104aastane
“Iga me uue liikmega muutub Eesti ühiskond turvalisemaks,” ütleb Airi Tooming, Naiskodukaitse juht.
Ta lükkab ümber levinud arvamuse, et organisatsiooni liikmed peavad tingimata osalema sõjalistel õppustel ja tegema füüsilised katsed nagu politseikoolis või sõjaväes. “Sugugi mitte! Pealegi on meil ainult vanuse alampiir, 16 aastat, ülemist ei ole. Meie vanim liige on 104aastane. Ta ei ole küll ses mõttes aktiivne liige, et käiks retkedel, aga see näitab, et vanus ei ole takistus.”
Nii et Naiskodukaitse sobib hästi ka veendunud patsifistidele, kes ei taha relva kätte võtta ja soovivad vaid ühes kindlas valdkonnas ühiskonda panustada. Liikmete seas on 60–70aastaseid naisi, kes täidavad just neile meelepäraseid ja jõukohaseid ülesandeid.
Näiteks saab selgeks, kuidas muudeski elulistes kriisioludes toime tulla: “Kuidas metsas mitte ära eksida ja öö vastu pidada. Kuidas käituda tulekahju korral, kuidas pakkuda esmaabi.” Mida rohkem on Eestis koolitatud inimesi, seda paremini osatakse ennast, oma peret või naabrit aidata.