Kangast sõled ja organsast kindakirjad

Eesti Käsitöö Majas (Pikk 22) näitab kuni uue aasta esimeste päevadeni oma rõivaloomingut käsitöömeistrist moekunstnik Katre Arula.

Mullu hinnati omapärase käekirjaga kunstniku töö Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konkursil “eesti-keha-kate2” parimaks. Selleks oli sõlekleit, üks Katre originaalse tehnika näiteid.

Oma moeloomingus kasutab ta rahvuslikku ornamenti, mille alusel loob kleitidele geomeetrilise kindakirjale sarnanevaid kaunistusi, suurendatud organsaruutudest perfektseid jooniseid. Tehnika saladustesse võib tungida tema enda koostatud raamatus “Ajatud lapitööd” (Pegasus, 2013), kuid mõistatuslikuks jääb see ikkagi.

Sõletehnika mõtles Katre välja oma Setumaalt pärit vanavanaemale mõeldes. See nn “vaese inimese sõlg” moodustub kangakihtide vahele peidetud vildikihtidest ning loob minimalistliku musta või halli kleidi rinnal reljeefse kaunistuse. Samas võtmes on ka pärlid – kangaga üle kaetud nööbiread – mis on välja kasvanud “nööbid peidus” autoritehnikast.

“Näitust on keerulisem kokku seada, kui moekollektsiooni,” ütles mitmel Tallinn Fashion Weekil üles astunud autor näituse avamisel. Sestap noppis ta näitusele mudelite grupid erinevatest kollektsioonidest, et vaatajal igav ei hakkaks. Võib kinnitada, et ei hakka. Huvipakkuvat uurimist jätkub iga eksponaadi juures, millest osad ka fotodena, olgu selleks taaskasutustehnikas teksa ja talupojakleidid või villase jaki sisse vilditud pitsiread koos tüllseelikuga.

Et taaskasutus on südamelähedane teema, avaldub ka õmblustööstuse kangarestidest valmistatud mõnusa tundega müügimudelites, mida samuti autorikaunistus väärtustab.

Kel huvi saab Katre töödest ja tegemistest täielikuma pildi Põltsamaa lossihoovis Katre Meistrikoda külastades.