Kõik on viimase peal!
Draamateatri lavastus „Bella figura“ suurepärase Yasmina Reza sulest alles jõudis lavale, kuid juba on ka märtsikuised etendused välja müüdud! Hea asi reklaamib ennast ilmselgelt ise. Hendrik Toompere lavastust vaadates on naeratus kogu aeg huulil. Või kuidas kellelgi. No kus peres poleks sellist ema/ämma nagu Yvonne Blum (Mari Lille vapustav-vaimustav osatäitmine!), kes muretseb kogu aeg oma käekoti pärast ja on tegelikult palju ägedam, kui ta lähedased temast arvavad. Või no millises suguvõsas poleks oma musti lambaid, salasuhteid ja fassaadielu, pakazuhhat, et pereidüll on magusam kui pralinee- ja šokolaadikook kokku. Fare bella figura põhitähendus on 'endast head muljet jätma' ja maskide murenemiseks siin ka õhtu sujudes läheb. Kaasaegne lugu kaasaegse mereannirestorani klaasterrassil, kus lisaks austritele ja merisiilikutele võiks tellida ka kilu seelikus ja petersellipoisse. Inga Salurand armukese Andrea'na on koos Yvonne'iga see, kelle trots ja asjade õigete nimedega nimetamine näitemängu kulgu enim suunavad. Hilje Mureli Francoise võib ju šokis olla, kui kohtab restoranis oma sõbranna meest Borissi (Ivo Uukkivi) tolle siresäärse kaaslasega, ent lõpuks proovib ikka armukese võrgutavaid tikk-kontsi jalga. Nauditava rolli teeb ka Raimo Pass helikopterite liisinguid vormistava Eric Blum'ina, kelle abi ema käekoti tõrksa luku sikutamisel pole kaugeltki niisama innukas kui üle diivanite ronides Andreale wc-d juhatades.
