Toomas (12) istub iga päev arvutis. Jõuluks kinkisid vanemad talle uue tarkvara ja suurema monitori. "Pean tunnistama, et arvutiga seotu on mulle vastuoluline," nendib poisi ema Mari (41). "Ise ostame talle mänge, aga samas vihastab mind, kui ta mängib ega õpi. Meil ei ole kindlat aega, kui palju ta võib arvutis olla. Aga kui hinnetelehele tulevad halvad hinded, siis võtan arvutil juhtme tagant. Mina kasutan tööl kogu aeg arvutit: käin andmebaasides, suhtlen klientidega e-kirjade kaudu, kolleegide ja sõpradega MSN-is. Eelistan küll telefonikõnet, kus saab pidada tihedamat dialoogi. Püüdsin luua endale kasutajaprofiili orkut'i keskkonnas. Väga lihtne see ei olnudki. Pigem kohtun inimestega silmast silma, kui kommenteerin internetis vastastikku puhkusepilte. Ja kindlasti ei taha ma mängida neid ralli-, jalgpalli- ja tulistamise mänge. Hea, kui keegi ütleks, kuidas oleks mu pojale kõige parem."

Internet süüdi?

Ennast IT-eksperdiks mitte nimetav tehnokratt Peeter Marvet ütleb, et lapse käitumine küberruumis sarnaneb tema käitumisega reaalses elus. Ta toob näiteks oma poja, kes online-mängus WoW* hakkas koguma punkte ja raha, et osta lemmikloom. Suur loomaarmastaja on ta ka päriselus. "Isegi lapsevanemale "mahanottimismänguna" paistvas keskkonnas leiavad osalejad sageli hoopis muid väärtusi, mis on ju hea!"
Marveti väitega nõustub IT-ekspert Henrik Roonemaa. Ta lisab, et arvutitesse investeerimist võib võrrelda mis tahes hobiga. Korvpallitreeningu eest maksavad vanemad siiski meelsamini. "Põhiprobleem on, et vanemad ei mõista, mis netis toimub. Nad kardavad ja seega ei saa lapsi aidata ega toetada. Emad-isad peaksid ise proovima ja õppima, looma silla. Siis saab paremini nõu anda ja hoiatada ohtude eest. Üldine jutt, et arvuti on üks kole asi, ei aita. Kui osatakse rääkida detailselt, kuidas keegi võib sinu arvutisse ennast häkkida, kuulab laps paremini."
Henrik Roonemaa tõdeb, et sõnapaar "internet ja noored" tekitab paljudes täiskasvanutes kirjeldamatut õudu. Kõiges saab süüdistada internetti. "Seal levivad vägivald, hoolimatus, rõvetsemine, porno ja mis kõik veel." Samuti on väidetud, et arvutieelsel ajastul olid noored hoopis sportlikumad. "Paraku on teadlased kindlaks teinud, et näiteks 1920. aastate inimene ei olnud selline haljendavatel aasadel ringi lippav, värskest õhust punaste põskedega kodanik, nagu me teda armastame ette kujutada. Vanasti kulutati aega raadio kuulamisele, raamatute lugemisele ja niisama istumisele. Pealegi pole põhjust arvata, et varem ei teadnud keegi vägivallast midagi, ei tehtud rõvedaid nalju ega räägitud õpetajaid taga. Rate toob avalikkuse ette selle, mis muidu toimub pargipinkidel, Viru keskuses või kooli nurga taga."
Noortes ja internetis näeb Henrik Roonemaa tulevikku. "Praegu me läheme võrku oma pea ja mõtetega, kuid varsti saame minna kogu keha tunnetusega. Näiteks saab teha pai kellelegi, kes istub oma arvuti taga Ameerikas," ennustab ta.

Tunnustust otsimas

Paljud emad-isad muretsevad, et laps ei õpi, ei loe raamatuid. Ent igapäevane kasvatamine on ikka vanemate rida. Näiteks soovitavad spetsialistid tõsta arvuti elutuppa, kehtestada ajaline piirang, nõuda ööpäevasest režiimist kinnipidamist.
"Lapsed ja noored vajavad tunnustust ning otsivad seda igalt poolt," väidab Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi doktorant Daniel Vaarik. Tema doktoritöö käsitleb virtuaalse reaalsuse mõju personaalsetele oskustele. Ta pole sama optimistlik nagu tehnokratid ega arva, et internet ei mõjuta noori. Küsimusele, miks võib näiteks online-mäng WoW tekitada sõltuvust, vastab Daniel Vaarik, et sealt saab tunnustust ja tagasisidet. "Ma soovitan tuua tagasiside ja hindamissüsteem pärisellu, kiita oma lapsi, pöörata neile tähelepanu. Eelkõige peaks parandama tagasiside mehhanisme päriselus. Positiivne on see, et saame oma lastega olla samades võrgustikes: kas suhtlemisvõrgustikes, nagu orkut ja facebook, või lihtsas MSN-is. Miks mitte ka ise mängida WoW-i. Samas võrgustikus saab lihtsalt olemas olla, ennast peale surumata. Kuid see annab teatud turvalisuse."
Uurijad leiavad, et poisid eelistavad mänge ja tüdrukud suhtluskeskkondi, kuhu saab oma fotosid üles panna ning teisi kommenteerida. Kommentaaridest oodatakse eelkõige tunnustust. Poisid soovivad ennast tõestada võisteldes ja võideldes. Õieti pole selles midagi uut. Ja probleeme võib tekkida nii päriselus kui ka internetis. Mis teeb rohkem haiget: kas sinu pildi narrimine internetis või kui sulle on koolis otse riietele sülitatud?

Asjatundja abi

Turvalisusel ja noorte arvutikasutamisel on kaks poolt: kaitsta oma last ning jälgida, et laps ise ei teeks paha.
Spetsialistid soovitavad vanematel ennast rohkem kurssi viia interneti ja arvutimängudega. Teisalt püütakse tõhustada laste kaitset ja nõustamist.
Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht Anniki Tikerpuu peab tähtsaks riigi panust, kuid ei alahinda vanemate rolli. "Lapsevanemate teadlikkus on tähtsaimaks lüliks laste suunamisel ja nende turvalisuse tagamisel."
Kui lapsevanem jääb mõnes küsimuses hätta, tasub paluda asjatundja abi. Näiteks saab mõnel netilehel käimist arvutit seadistades piirata.

*WoW ehk World of Warcraft on maailma suurim ja populaarseim online-arvutimäng, mille fantaasiamaailma on sukeldunud üle 12 miljoni mängija. WoW-i esimest lisapaketti müüdi esimese 24 tunni jooksul 2,4 miljonit eksemplari. Mullu novembris müüdi teist lisapaketti 24 tunni jooksul 2,8 miljonit koopiat.

Noortenõustamine internetis

Tartus toimunud virtuaalse noorsootöö alasel konverentsil peeti oluliseks viia internetti noortele suunatud nõustamine. "Reaalses elus on noortel probleeme, millest nad ei saa või ei taha kodus rääkida," selgitab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse peaspetsialist Reimo Rehkli. "Internetisuhtlus annab vastuste otsimiseks hea võimaluse. Olen noore inimesena seda meelt, et internet, tänapäeva noortele tavaline kanal, pakub noorsootöö tegemiseks häid võimalusi.
Hea näide on seksuaaltervise liidu poolt veetava www.amor.ee noortenõustamise teenus, kus murekirjadele vastab ligi 40 spetsialisti. Tegemist on noorte seksuaaltervise alase nõustamisega internetis, mida alustasid Tartu noorte nõustamiskeskuse arstid ja ämmaemandad 1998. aastal.
Tagasiside kinnitab, et noorte arvates on internetinõustamise teenus väga vajalik, seda peetakse mugavaks ja hästi ligipääsetavaks, hinnatakse ka võimalust jääda anonüümseks.

Rohkem infot: www.tartu.ee/cyber

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2009. aasta aprillis.