Üllatused värvipotist - kuidas taimedega värvida?

Kuigi parim taimedega värvimise aeg on kuni jaanipäevani, mil toonid jäävad kirkaimad, võib praegugi katsetada.

Taimedega värvimise haigusesse nakatus Tuulike Agan 2009. aastal ühel koolitusel. Möödunud õppeaastal jagas ta oma teadmisi juba ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengitele.
"See on nagu gurmaanlusega. Või näiteks – kui sa pole veinijooja, ei erista sa punase veini maitseid. Spetsialistina aga tunned ära nii viinamarjasordi ning ehk isegi ka aastakäigu," tõmbab Tuulike paralleele. "Miks ise värvida – isetegemise, avastamise, katsetamise pärast. Ja selliseid toone ei saa sa mujalt. Taimedega värvitud lõngad sobivad omavahel toon-toonilt, kõik kombinatsioonid. Värvid ei jää sugugi lahjad!"
Ent ühtki sooritust ei õnnestu korrata uuesti üks ühele, isegi kui korjad täpselt sama palju taimi, kasutad sama palju vett, peitsi, sama lõnga... Seepärast tuleb suurema näputöö korral värvida kogu lõngahulk korraga.
Alljärgnev õpetus käib üksnes Eesti taimede kohta ega puuduta indigot, krappi, košenilli (kaktusetäid), külm- ega ilmutusvärvimist. Ei maksa loota, et sügavpunasest lilleõiest muutub lõngki purpurseks. Eesti taimedest saab vaid kollast, rohelist ja pruuni, sest värvi annab neile klorofüll. Ainult madar ja sinerõigas sisaldavad muud pigmenti.

Ettevalmistus
Taimed. Kogu taimed, 3–5 korda rohkem kui lõnga, mida kavatsed värvida. Augustis katseta nendega: porgandipealsed, kollane karikakar, peiulill (saad kollase värvi), piibeleht (helekollane), pihlaka-, paju-, sarapuulehed, piparmünt (roheline), õunapuuvõrsed (kui vasega peitsida, tuleb pähklipruun), pärn (beežikas). Kanarbikku (kollane) ja kuusekäbisid (punakaspruun) saab korjata kuni lumeni. Värvida võib ka kuivatatud taimedega, neid peab enne leotama ning toon tuleb pisut erinev, võrreldes värskete taimedega.
Lõng peab olema ülipuhas, rasu ja mustus eemaldatud. Seo viht hoolikalt mitmest kohast, kuid lõdvalt, et ka sidumiskoha alune saaks värvi, või lausa nõelu kaheksakujuliselt läbi vihi. Pane lõng vette likku, loputa poole tunni pärast esimene mustus õrnalt välja. Seejärel pane taas ja kauemaks ligunema. Pese hästi õrnalt, sest sooja vee ja seebiga vanub lõng kergesti. Hästi sobib eesti villašampoon või Sodasani nõudepesuvahend. Jäta lõng värvimiseni vette, siis on villakiu soomused avatud ja värv kinnitub paremini.
Värvivesi. Kuigi tavaliselt soovitatakse kasutada vihmavett, sobib vabalt ka kraanivesi.
Mida puitunum, kuivanum on taim (nt kanarbik, käbid), seda rohkem vajab ta leotamisaega (vähemalt ööpäev külmas vees), et värvimolekulid eralduks. Kas eelleotad taimi või mitte, tuleb järgmiseks neist värv välja keeta. Nii umbes tunnike või ka rohkem. Seejärel kurna taimed värviveest välja (nt marli abil).

Värvimine
Lõngale on parim, kui temperatuurimuutused ei ole järsud. Jahuta värvivesi 40 kraadini. Lisa vajadusel vett. Nüüd sega hulka varem purgis sooja veega valmis segatud peitsaine (kui tahad koospeitsida). Seejärel tõsta viht potti nii, et lõng oleks vabalt värvivees, muidu ei värvu see ühtlaselt. Värvi 80–90 kraadi juures lõnga pidevalt liigutades. Madalamal temperatuuril värv ei kinnitu, kuid ei tohi ka keema lasta. Protsess peab kestma tund aega, kuigi sageli tundub, et värv hakkas kohe külge.

Peitsid
Peits kinnitub lõngale ja värv omakorda peitsi külge. Värv saab kirkam, valgus- ja pesukindlam. Kui kasutad kinnituseks maarjajääd või raudvitrioli, pole töö ka nii mürgine. Vask on mürgine, aga vajaminevad kogused on väiksed. On ka mõned taimed, mis sisaldavad looduslikku peitsi: hapuoblikas, kortsleht, rabarber, samblikud.
Maarjajää värvi ei muuda, küll aga teeb selle intensiivsemaks. Kollased lõngad tasub sellega koospeitsida. Naistepuna võib maarjajääga anda rohelise tulemuse, mõni üksik taim veel. 100 g lõnga kohta arvesta 5–20 g maarjajääd ja 5 liitrit vett.
Vaskvitriol teeb tooni rohekamaks, mõnel puhul ka pruunikamaks (nt õunapuu).
Raudvitriol teeb valdavalt halliks, vahel pruuniks. Sellega ei saa koospeitsida, kuna raud võib lõnga hävitada.
Viinakivi kasutatakse koos maarjajääga. Oluline abivahend nt košenilli täidega värvimisel.

Peitsimisviisid:
Eelpeitsimine – enne värvimist segatakse purgis lahustatud maarjajää vm peits sooja vette. Puhtaks pestud lõng pannakse 45kraadisesse vette ja kuumutatakse 90 kraadi juures tund aega. Kui tahad kohe värvima hakata, ei pea lõnga vahepeal loputama. Kui värvimine jääb hilisemaks, tuleb eelpeitsitud lõng loputada ja kuivatada.
Koospeitsimine ehk laisa inimese peitsimine. (Eesti taimedega harrastab Tuulike valdavalt just seda.) Sooja vee purgis lahustatud peits kalla värvivette. Sega. Kohe võid potti tõsta ka lõnga. Värvimine ja peitsimine toimub korraga. Kui lõngale jäänud värv ei sobi, võid vase või rauaga teha...
...järelpeitsimist. Võta lõng välja, sega potti natuke vask- või raudvitrioli. Tõsta lõng veel mõneks ajaks segusse seisma.

Ja lõpuks
Intensiivsema tooni saamiseks võib jätta vihi värvivette jahtuma (kui pole peitsitud rauaga) ja pesta seda alles järgmisel päeval. Loputa seni, kuni värvi enam ei tule. Lõng ise enam värvi ei anna, kuid selle ümber on palju lahtiseid värvimolekule. Pärast loputamist pese veel õrnalt villašampooni lahuses. Ja lõpuks hoia lõnga pool tundi äädikalahuses (sorts äädikat pesukausi kohta), see muudab lõnga ka pehmemaks.
Veest välja võetud viht rapsi pisut kuivemaks ja tõsta kuivama varjulisse kohta. Hoolitse, et päike seda ei märkaks! Isegi mitte pilve tagant.

Toon toonis lõngad: kui esimene viht värvitud, võid samasse värvivette pista ka teise, hiljem kolmandagi vihi. Saad järjest õrnemaid toone.
Mitmevärviline lõng. Kui mõnele vihile jääb värv ebaühtlaselt, saad seda parandada kirjuks värvides. Võta viht poti kohale pulga peale ja pista selle otsad eri värvipottidesse. Või seo viht paiguti kõvasti kinni – saad toreda täpilise lõnga.
Erilise tähendusega lõnga tarvis korja taimi sulle kallist paigast. Tuulike kudus vaiba, mille põhilõngad värvis oma vanaisa talumaadelt korjatud pärna-, kastani- ja õunapuu lehtede ning võrsetega.

Kust saab?
Vaskvitrioli ja raudvitrioli leiab ehitus- või aianduspoodide väetisteletist vastavalt nimedega vasksulfaat ja raudsulfaat, väiksed karbikesed. Maarjajääd nt Tartu ökoehituspoest Safran (safran.ee). Krappi, košenilli, indigot, viinakivi saab tellida ka internetist, nt kui külastad Loodusvärvide blogi www.loodusvarvid.blogspot.com
Kui aga näete mõnes käsitööpoes müügil Juulikese lõngu, siis teadke, et need on Tuulikese värvitud.

Tuntumad peitsid, nende kogused 100 g lõnga kohta

Peits Kogus (g) 100 g lõngale Iseloomustus

Maarjajää 5–20 Valge kristalne aine. Muudab tooni säravamaks.

Raudvitriol ehk kübaramust 5–10 Helehallikas kristalne aine. Muudab värvid tuhmimaks, annab hallika varjundi.

Vaskvitriol ehk silmakivi 5–10 Kristalne aine. Säravsinine. Muudab värvi rohekamaks, pruunikamaks. Mürgine!

Viinakivi 5-–20 Värvusetu kristalne aine. Värvust eriti ei mõjuta.

Hapuoblikas 300–500 Taim

Allikas: P. Veeroja, K. Kolk "Villakiu värvimine Eestis kasvavate värvtaimedega". EPMÜ Agronoomiateaduskond, kodumajanduse kabinet. Tartu 1997

Neli põhivärvi
Mulgi arhailise tikandi neli põhivärvi sai Tuulike nii: kaselehtedega kollaseks värvitud lõnga toonis ta tummisemaks sibulakoortega, punase andis külmvärvimine krapiga, sinise indigoga ja potirohelise tarvis kastis Tuulike kollase lõnga indigolahusesse.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2011. aasta augustis.