Pulmadega seonduvad sageli kaks äärmust – harmooniline idüll ning närviline võidujooks ajaga!

Iga abielluja loodab, et pulmapäev on ta elus vaid korra. Seetõttu võiks see päev olla ideaalne kui muinasjutust välja võlutud unelm. Kuidas on lood tegelikkuses?

Pulmadega seonduvad sageli kaks äärmust – harmooniline idüll ning närviline võidujooks ajaga. Nii ehk teisiti – pulmapäev peab välja nägema just selline, nagu pruutpaar soovib. Olgu tegemist talupojastiilis vabaõhupeo või mõisaromantikaga, kahekesi palmi alla põgenemise või turismitalus tantsimisega – pruudi ja peigmehe soov olgu seaduseks!
Välismaal kasutab suur osa paare pulmakorraldajaid, kuid Eestisse pole see trend veel massiliselt jõudnud. Meie pruudid soovivad ikka kõik ise organiseerida, et päev võimalikult kaunis tuleks. Kuigi tihti arvatakse, et nii on kõige lihtsam, kindlam ja ka soodsam, võivad asjad sageli vastupidiseks osutuda. Ja nagu ikka olema kipub – pole vahet, kas korraldad pulmi kolm kuud, aasta või lausa poolteist aastat – viimane nädal kulgeb hullumeelsete viimase hetke toimetuste tähe all.

Plaanitust kulukamaks
Sama tundub olevat eelarvega. On suur tõenäosus, et see suureneb, kui mitte ei kahekordistu. Miks? Sest tundub, et paljud fotograafid, peopaigad, õhtujuhid, bändid, toitlustajad ja videomehed elatuvadki ainult pulmade tegemisest. Ning on aru saanud, et nii olulise päeva puhul võib iga teenuse eest vaat et topelthinda küsida. Pruutpaari süda heldib nagunii ning soovitud summa laekub suure tõenäosusega varem või hiljem teenusepakkuja kontole.
Nii ootavadki head fotograafid, videomehed, pulmaisad ja ansamblid ühe õhtu/päeva tasuks keskmiselt 800–1000 eurot. Eesti keskmine kuupalk on aga 986 eurot... Lisaks tuleb pulmaeelarvesse lisada mitmesajaeurone tort ning vähemalt sama kallis ilutulestik, mis üha sagedamini pulmapidusid lõpetab.
Eelarve löövad lõhki ka kõiksugused lisavidinad, mida justkui kohustuslike elementidena kaasa müüakse. Küll peavad olema käsitsi kaunistatud šampanjaklaasid, küll pulmaküünal (või mitu – vanematele ka), loomulikult on ühes õiges pulmas käsitsi tehtud lipp, sõrmusepadjake, pulmaraamat ja graveeritud tordilabidas... Tõeline pruut kannab uhket uut pesu, hinnalist sukapaela ja romantilisi kingakesi, mis on küll ilusad, kuid kallid ning mida on väga raske tulevikus millegagi sobitada. Tõeline peig on aga uues ülikonnas, uhiuue triiksärgiga, jalas läikimas tuttuued kingad.
Mis sest, et algne idee oli lihtne, tagasihoidlik ja väikese eelarvega pidu – tõeline pruutpaar ju selle päeva pealt raha kokku ei hoia, rõhutatakse pulmakataloogides ja -foorumites. Nii võtab esmane plaan teha väikese eelarvega ja väheste külalistega tore kodune pidu hoopis teise kuju. Eelarve kasvab kiiremini, kui pruutpaar jõuab raha koguda, ja kogu pulmakontseptsioon muutub luksuslikuks. Romantilisest pulmaidüllist on saanud pideva peavalu allikas.

Kaks päeva ideaalset pidu
Kuigi võib tunduda, et pulmade korraldamine on muutunud rikaste lõbuks ja teenusepakkujad proovivad pruutpaari pealt liigkasu võtta, siis tegelikult seis päris nii hull ei ole. Sest palju on neid, kel ongi soov tellida oma pulma ainult parimad ning kes on nende teenuste eest nõus ka maksma, saades parima kvaliteedi turul pakutavast. Kuigi olen kuulnud ka pulmapeost, mis korraldati 5000 krooniga, on Andrea ja Toomas üks sellistest paaridest, kelle pulmad läksid maksma umbes 30 000 eurot ehk ligi pool miljonit krooni. Rahast neil kahju polnud, sest selle eest said nad kaks päeva ideaalset pulmapidu.
"Mina unistasin pikast maani kleidist, mõisaromantikast, kõigest ilusast ja erilisest. Toomase sooviks oli aga õues toimuv talupojastiilis pulmapidu koos sauna, süldi, viina ja pika lauaga. Tegime kompromissi – esimene päev oli minu ideaal, teine päev Toomase oma," tutvustab Andrea nende pulmapidu.
Nad korraldasid oma pulmi poolteist aastat. Viis aastat tagasi toimunud peo paigaks valisid nad Taagepera lossi, mis broneeriti kaheks päevaks, samasse majutati ka külalised. Kuna Andreal oli nägemus oma pulmadest väga selgelt olemas, siis tegeles ta korraldamisega ise, rääkides küll kõik valikud tulevase kaasaga põhjalikult läbi.
"Mul olid kõrged nõudmised ning olin üsnagi kapriisne pruut, kuid õnneks leidsin enda ümber inimesed, kes mu tihti muutunud soovidele rahulikult vastu tulid, neid ellu aitasid viia ning endast parima andsid," leiab Andrea.
Ta meenutab pulmapäeva, justkui olnuks see eile: "Meid pandi paari Taagepera lossi terrassil. Mina saabusin koos isaga kahehobuserakendiga kalessis, taustaks mängimas flööt ja harf. Peosaalis olid ümarad lauad, maani linadega. Toitu serveeriti taldrikule isiklikult, mis oli minu jaoks väga tähtis. Tantsuks mängis Ivo Linna, tordi lõikasime lahti lossi terrassil ning muruplatsile olime lasknud süüdata 500 küünalt, mis suveõhtu hämaruses lõid romantilise ja muinasjutulise tunde! See oli täiuslik päev!"

Korraldamine naise õlgadel
Kristi ja Erko pulmade eripäraks oli asjaolu, et Erko palus jaanuaris missioonilt puhkusel olles Kristi kätt ning siis lendas viieks kuuks Afganistani tagasi. Pulmad pidid toimuma aga juulis, mis tähendas seda, et kuigi paar arutas kõik otsused koos läbi, jäi suur osa planeerimisest automaatselt naise õlule.
"Tüli meil sellega ei tekkinud. Kuna Erko uuris pidevalt, kuidas asjad edenevad, siis ei tundnud ma, et tema oleks sel teemal ükskõikne ning kogu vastutus minu kanda," tunnistab Kristi. Kui Erko kaks kuud enne pulmi kodumaale naasis, algas mehel pikk puhkus, Kristi pidi aga täiskoormusel töötama. "See oli aeg, mil Erko tegi puudutud aja tasa – kuna mina olin tööl, käis tema mööda linna kogu minu tellitud pulmatavaaril järel," naerab naine, kes nüüdseks on pea kolm aastat abielus olnud.
Kristi ja Erko korraldasid pulmad täitsa ise, kasutamata kõrvalist abi, ja seda lihtsal põhjusel – nad on nõudlikud ning teisi usaldada on raske. Lisaks naudib Kristi korraldamist väga, mistõttu arutelu ei tekkinudki. Paljudel on pulmapäev väga tähendusliku kuupäevaga, kuid Kristil ja Erkol sõltus pulmapäev välja valitud Voore puhkekeskusest.
"Meil oli pulmas 104 külalist ning soovisime neid kõiki ka majutada. Seetõttu tegime pulmad päeval, mil välja valitud peokoht vaba oli," selgitab naine ja lisab, et pole üldse lihtne leida kohta, kuhu saaks majutada üle saja inimese. Nende pulmad läksid koos pulmareisiga maksma umbes 8300 eurot, mis oli ikkagi rohkem kui planeeritud 6400.

Talveromantika
Teivi ja Artur abiellusid sõbrapäeval, unistades esialgu küll maahõngulisest suvepulmast, kuid muutes oma unistuse sõbrapäeva talveromantikaks Kukruse polaarmõisas. Nemad korraldasid oma pulmi kõigest neli ja pool kuud, kuid Teivi tunnistab, et oma peas oli ta pulmi pikemat aega ette valmistanud. "Kihlumise hetkeks olin jõudnud uurida turul toimuvat, välja mõelda lauakaunistused ja muud pisidetailid," tunnistab värske abielunaine.
Kui nemad olid peo eelarveks planeerinud umbes 5000 eurot, siis lõpptulemus oli kahekordne. "Teadsime, et tahame kindlasti tantsumuusikabändi, osavat ja kogemustega pulmaisa ning peokohta, kuhu kogu seltskonnaga mugavalt ära mahume. Ning olime valmis nende asjade eest ka maksma," lisab Teivi.
Naine tõdeb, et neil oli pulmade korraldamisega palju tagasilööke, apsakaid ja viltuvedamisi, aga mis pulmad need muidu oleksidki. Nii võib juhtuda, et pulmapäeval saadab videomees sõnumi, et on haige ega tule. Või ei jõua välismaalt tellitud kleit õigeks ajaks Eestisse ning päev enne pidu tuleb pruudil esimesest salongist endale kähku uus kleit valida.
Teivil ja Arturil on seoses pulmaisadega rikkalikult kogemusi. "Pulmaisa otsingud osutusid üheks raskeimaks ülesandeks, sest elame Ida-Virumaal ja meil on väike laps, mistõttu ei olnud võimalik kõigi tegijatega kohtuda. Pidime usaldama oma sisetunnet, mis meid mitmel korral alt vedas," räägib Teivi. Ta tundis, et nii mõnedki tegijad püüdsid neid manipuleerides kohe otsustama sundida. Samas kadus üks välja valitud pulmaisa pärast ettemaksu saamist kui vits vette, teine unustas kohtumisele ilmuda ning kolmas ütles nädal enne pulmi, et ta ikka ei tule, kuigi kokkulepe oli tehtud.
"Õnneks saime kohe uue pulmaisa, kes tegi kuue päevaga ära supertöö ning muutis meie pulmapeo ideaalseks!" õhkavad Teivi ja Artur õnnelikult. Nad ei soovita usaldada inimesi, kes pakuvad end pulma nii õhtujuhiks, fotograafiks, bändimeheks kui ka videomeheks. "Üks inimene ei saa kõiki neid asju kvaliteetselt teha!" on Teivi veendunud.

Õpetlikke kogemusi
Võib juhtuda, et Eestis ei leidu juveliiri, kes pruudi "hullumeelset" abielusõrmuse ideed töösse võtaks. Nii tuli Andreal ideaalse sõrmuse saamiseks tellida see välismaalt, maksta pool hiiglaslikust lõppsummast ette, öeldes oma krediitkaardi andmed – ja pimesi usaldada, et sõrmus saabub. Selle kättesaamiseks pidi naine lendama lausa ise Londonisse, sest ükski kullerifirma polnud nõus nii hinnalist sõrmust Eestisse toimetamiseks kindlustama.
"Kuna teadsin, et minu sõrmusest saab perekonna reliikvia, siis soovisin, et see oleks plaatinast ja ringiratast üleni kaetud princess cuti teemantidega, mis kõik oleksid väga hea kvaliteediga, läbinud laboritesti ning saanud vastava sertifikaadi," räägib Andrea oma soovist. Kuigi Londonisse sõites käis tal peast läbi ka kõige mustem stsenaarium – sõrmust pole, kivid on võltsid ning ta on kaotanud kogu raha –, läks kõik libedalt. "See on näide sellest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Oma soovidele tuleb kindlaks jääda!"
Kindlasti tuleks pöörata palju tähelepanu fotograafile ja pulmapiltidele, sest need on mälestused, mis jäävad pikaks ajaks. Tingimata tasub ka pulmategijatega kohtuda, et üksteist enne tähtsat päeva lähemalt tundma õppida ning vaadata, kas koostöö klapib.
"Mina rõhutan, et oma soovidele tuleb kindlaks jääda, sest see on teie päev ja kõik peab olema täpselt nii, nagu te ise soovite! Teistel ei tohi lasta oma päeva kontseptsiooni muuta," ütleb Andrea. Kindlasti saab palju asju raha kokkuhoidmiseks ka ise teha. Nii meisterdasid Teivi ja Artur üheskoos kutsed ning tänukaardid, sest turul neile meeldivaid variante lihtsalt polnud. "Nii saime midagi üheskoos teha ja samas säästa," ütleb Teivi õnnelikult.
Kristi teab omast kogemusest, et kui tellida kleit internetist, siis peaks suurusi kindlasti meie kohalikes poodides proovima. Muidu võib juhtuda, et numbrid ei vasta tegelikele suurustele ning lihtsam on uus kleit õmmelda kui tellitut ümber meisterdada. See aga on topeltkulu ja lisastress! "Mul läks enam-vähem õnneks, kleit oli üsna paras, kuid sellega võib väga alt minna," teab ta.
Keegi ei saa täpselt edasi anda tunnet, mis tekib, kui oled juba abielus ning elukaaslase asemel uhke abikaasa – seda peab ise tundma! Samamoodi on ka pulmadega – igaühel on oma ideaal ning selleks, et ideaali saavutada, on vaja julgust ja pealehakkamist. Olgu äpardusi kui palju, täiuslik on see päev pruutpaari jaoks igal juhul!

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta mais.