10.14. Ireen tõttab teatri tagauksest tööle. "Väike plaanide muutus, pean kohe kostüümiproovi minema!" Sõjavastase lavastuse "Pommimäng" esietenduseni on jäänud kaks päeva, kontrolletenduseni tund.  Garderoobiuste taga ripuvad laigulised sõdurivormid. Uue tüki valmimise pinge kerib end aeglaselt mööda koridoriseinu üles. "Liidi, kas sa mulle mingid sokid ka annad?" pärib näitlejanna riietur Liidialt. Viimane saabubki sokkidega. Kiired sammud trepist üles õmblejate tuppa. Ainus naistegelane Ruth on laval esialgu sõduririietes, hiljem valgetes pükstes, mis lubatakse kokku vuristada just selleks ajaks, kui neid laval tarvis läheb. "Ma ei ole tegelikult valge värvi inimene," tunnistab Ireen. Kollaselillelise pluusi valis ta eile ise välja. Selleks tuli koos kunstnik Kalju Kiviga kaks tundi mööda poode kammida. Miskipärast leidus Pärnu kaubanduses peamiselt halle, musti või liiga beibelikke pluuse. Sellal kui pükse kohendatakse, viskab näitlejanna õmblejatega nalja. Hetkeks peatub aeg. Ireen lõkerdab, ütleb midagi aasivat, liigutades samal ajal käsi vaid talle iseloomulikul moel. Tundub kuidagi tuttavlik. Millises rollis on ta seda juba teinud? Näitleja ei saagi päriselt vahet teha, kui palju on temas rolli ja rollis teda. Vahel ütlevad tuttavad: "Ireen, sa olid ühel hetkel laval täpselt enda moodi!" Naine ise aga teab, et tihti juhtub vastupidi: mõne omase liigutuse või žesti avastab ta rollis. Sõbrad aga on jõudnud juba harjuda, et see liigutus kuulub Ireenile. Teel õmblejate juurest grimmituppa tuleb väike peatus: vaja proovida kingi, millega Ruth teise vaatuse lõpus lavale läheb. Need loksuvad jalas ning tuleb poes väiksemate vastu vahetada.10.38. On aeg võtta koht sisse grimeerija Ivi juures. "Siin saab ilusaks. Või koledaks. Oleneb, kuidas grimeerijal tuju on!" Taas meloodiline naer. Tuba sarnaneb tavalise juuksurisalongiga, ainult nagis ripub klouniparukas ning teine grimeerija Sirle valab parajasti kilekotikesse punast ollust. See on vereasendaja, mis vajalikul hetkel valgub kuuliga pihta saanud lavategelase särgiseljale. Ireen saab grimmi, mis lähedalt vaadates on kõvasti liialdatud, lavalt saali aga paistab nagu tavaline naisenägu. Näitlejannale meeldib siin, eriti lõõgastavalt mõjub soengutegemine. Seevastu väljaspool teatrimaja ei luba ta meelsasti ühtki võõrast enda lähedale. Kord teiste soovitusel ette võetud jalamassaaž olnud tõeline piin.Kaheksa Endlas töötatud aasta ja umbes 30 suurema või väiksema rolliga on kogu teatripere saanud Ireenile heaks tuttavaks. Pärnus hakkab Tartust pärit tüdruk kodunema alles viimasel ajal. "Algul tundus kogu see suvine möll võõras, niivõrd "mitte mina"," meenutab ta. Kuid Ireeni loomus on selline, et kui kusagil elab, siis seda kohta ta ka armastab, kas või natukene. 10.54. Taas treppidest alla, läbi hämarate sopiliste koridoride lava taha. Iga kord enne etenduse algust kontrollib Ireen hoolikalt, kas kõik vajalikud rekvisiidid on ikka ootel. Punase Risti tüdruk Ruth vajab serveerimislauda metalsete kohvikruusidega, sõõrikukaussi ja tünni haisva kohviga - paremat ei oska ta kahjuks keeta. Et pruunikas vedelik ka juua kõlbaks, kasutatakse kohvi asemel kalja. Kord juhtus see tõesti haisema. Läbimängu alguseni jääb pisut aega. Lavakujundusse kuulub kell, mis näitab õiget aega. Ireenile see sobib. Hea on teada, kas etteasteni jääb kaks, viis või kümme minutit. Ta ei ole nii külma kõhuga, et joosta lavale veidi pärast viimast hetke ehk siis, kui krapi kaudu hüütakse. Kõige rohkem väsitavad korrad, kui näitlejal on lavastuses väike osa ning aeg möödub peamiselt oodates. Teed "sutsaka" ära ning siis istud, kostüüm seljas ja grimm näos, vahel tund või paar lava taga. Paratamatult sigineb mõte: mida kõike oleksin jõudnud selle ajaga kodus teha!Jõudu röövivad ka korrad, kui vaatajatele tükk ei meeldi. Kui publik ei ela etendusele kaasa, siis tunnetab näitleja seda õhu kaudu. "Energia ei liigu siis saalist tagasi ning mängitakse nagu mutiauku. Selle vastu tuleb osata end blokeerida," ütleb Ireen. 11.37. Algab lavastuse läbimäng. Saalis istub mõni pealtvaataja, esireas kunstnik ja lavastaja Madis Kalmet. Tema ütleb, et hea läbimäng on väga kehv. Mida rohkem vigu ja kitsaskohti paljastub, seda rohkem jõutakse neid enne homset kontrolletendust parandada. Hiljem selgub, et läbimäng osutuski heaks, sest lavastajasilm avastas mitu parandamist vajavat asja. Kõrvaltvaataja meelest sujus aga kõik.Ireen jookseb kõigepealt lavale surmamaskiga ja esitab õõva tekitava monoloogi. Seejärel kehastub ta Ruhtiks, pisut kergemeelseks, kuid südamlikuks Punase Risti plikaks. Laval särab Ireen kaugele. Ta on värvikas kuju, mitte hall hiireke. Selles lavastuses mängivad näitlejad nii suremise vastu protestivaid sõdureid kui iseennast. Mitu korda pöördub näitleja publiku poole, rääkides ühtäkki oma eilsest etendusest või sellest, kuidas tihe töögraafik ei jäta aega tegeleda lastega. Ireeni väike tütar, 1,8aastane Kirke Leen on praegu vanaemaga kodus. Last saades teadis naine, et tahab pühenduda aastaks ainult temale. Täpselt nii läkski. Ta loobus isegi mõne koduteatri tüki vaatamisest, rääkimata muust meelelahutusest. Lapse aastase sünnipäeva lähenedes aga igatses teatrisse tagasi. Kirke Leenist pole ema ega Endla heliala juhatajast isa Janek Kivi tahtnud teha last, kes kasvab üles teatris. Ireenile meeldib teha üht asja korraga. Kui ta on tööl, siis täiega. 12.40. Vaheaeg. Teatri kohvikusse valgub kamp sõjaväeriietes näitlejaid. Praetud forell lõhnab isuäratavalt. Ireen seekord praadi ei söö, sest järgmises vaatuses on vaja veidi hüpata. Ta valib veinitarretise ning asub kolleeg Tambet Selinguga söögilaua taga naljatlema. Naerda saab teatris kõvasti: nii teiste näitlejate seltsis kui tööga seotud situatsioonikoomikat. Kui Ireen mängis "Elus ja armastuses" Irmat, kes tihkus väikese saali nurgas nutta, siis küsis üks tükki vaatama tulnud koolipoiss temalt: "Kuule, Irma, mis kell on? Kas vaheaeg ei tule juba?"Oli aegu, kui noor näitlejanna ei saanud teatrimajast peaaegu üldse välja. Esimese Pärnu-aasta elas ta oma garderoobis, siis üürikorteris. Vaba aeg möödus puhvetis teatrijuttude keskel. Nüüd teab naine, et vahel on kosutav suhelda hoopis teiste inimestega. Teatriseltskonda sulgudes võib kergesti ununeda, et on ka muu maailm.Tõsi küll, teised ei pruugi alati mõista näitlejakutse eripära. "Ütled küll inimesele juba viiendat korda, et ei saa töö tõttu tema sünnipäevale tulla, aga lõpuks ta ikkagi solvub," on Ireen kogenud. 13.15. Algab teine vaatus. Varsti astub Ireengi laval välja Punase Risti plika rollist ning suhtleb publikuga kui lihtsalt näitleja. "Tulge ikka teatrisse ja vaadake, et mina ikka mängiks!" hõikab ta. Näitlejaameti juurde kuulub paras ports edevust. Vahel aga kasutab Ireen enda kohta selliseid omadussõnu nagu vaikne ja tagasihoidlik. Tuttavaid ajab see millegipärast naerma.Grimeerija Ivi on korduvalt kuulnud, et Ireenile ei meeldi töötada, kui teda vaadatakse. Ireen peab silmas, et proovide ajal võiksid pealtvaatajad hoiduda võimalikult kaugele. Publiku ette valmis tükiga astuda on aga hoopis teine tera. Lavasündmused kipuvad jälle kriitiliseks. Ruthist saab taas Ireen. "Läheme siit ära,  läheme Endlast ära, läheme Pärnust ära," nurub ta lavapartner Sepo Seemanit. "Mul on teesklemisest kõrini! Hakkame tegema hoopis midagi muud!"Päris-Ireenilgi on raskeid aegu. Mõnel päeval veab kõik viltu: hommikul läheb kohvipuru kannust mööda, tuju üha langeb ja tööl tekib kergesti saamatu tunne. Siis unistab naine hoopis maaelust. Võtaks koera, kasvataks marju ega mõtleks üldse teatrile. Kui tusatuju läheb üle, teab näitlejanna taas, et iga asi võib olla nii hea kui ka halb, olenevalt vaatenurgast. Taluihalus meenub aga uuesti, kui väikese lapse ema on ametis lemmikharrastuse - söögitegemisega. Siis mõtleb ta, et tahaks süüa omakasvatatud porgandeid ja liha, mille kohta tead täpselt, et seda pole keemiaga üle ujutatud. Ireenile meeldivad vanad ajad, mil inimsuhted kestsid pikalt, toit aga läks ruttu halvaks. Praegu kipub olema vastupidi: piim võib külmkapis säilida vaat et kauem kui üks suhe. 14.25. Läbimäng on lõppenud. Ireen arutleb lavastaja ja kunstnikuga Ruthi välimuse üle. Kas ta peaks viimases vaatuses kandma kingade all sokke või mõjuksid paremini punaseks lakitud varbaküüned? Kas hipilik lillepluus ikka sobib? "Olid täna tubli," ütleb lavastaja Madis Kalmet lõpetuseks. Ireen, kas said kiita? "Ei-ei! Normaalne oli," vastab ta tagasihoidlikult. Lavalt tuleb minna grimmituppa, et lokilise soengu jaoks aegsasti krunnid pähe keerata. Mõne tunni pärast algab "Vee mälu" etendus. Sõdurnaine tuleb unustada ning kehastuda tibilikuks tegelaseks Cathreeniks. See lavastus meeldib Ireenile väga, kuigi Cathreenil on tema endaga vähe pistmist. Näitlejanna oli üsna üllatunud, kui talle hakati tibirolle pakkuma. Vaatamata tööst tingitud pikale harjutamisele ei oska Ireen siiani korralikult küüsigi lakkida. Ööklubidele on ta alati eelistanud sisukaid vestlusi, mis võivad lõppeda kesköise kiikumisega linnapargis. Üks näitlejanna lemmikrolle oli Põrgupõhja Juula. Sel ajal mõtles ta palju tolleaegsele elule ja sellele, mida võib tunda naine, kelle lapsed surevad. Kui Ireen tegeleb intensiivselt mõne uue osaga, satuvad ta teele nagu iseenesest sarnase teemaga raamatud, laulud ja luuletused. Selleks tuleb lihtsalt olla avali. 15.10. Nüüd on aega lõunat süüa. Ja sõdurisaabaste katkihõõrutud kand vajaks plaastrit. Ireen kaitseb juuksekrunne vihma eest suure mütsiga ning jookseb apteeki. Pärast väikest puhkust ootab taas grimm ja riietumine. Ning tekst tuleks mälu värskendamiseks üle vaadata. Esietenduse-eelses pinges kipub mõte ka laval liikuma uuslavastuse juurde. Õigupoolest ei närveerigi Ireen enne esietendust nii palju kui pärast seda. Tihti juhtub, et järelpeol muutub ta nukraks, mõeldes: "Appi, ma oleksin võinud kõike teha hoopis paremini!" 19.00. Küünis algab "Vee mälu", samuti Madis Kalmeti lavastatud tükk, mis vahepeal käis koos näitlejannadega lapsepuhkusel. Ireeni mängitud Cathreen on ehe kuju: tibilikult pealiskaudne ning kohati ennast haletsev. See tükk ei jäta vaatajat külmaks,  naerurõkatused vahelduvad haudvaikusega. 21.40. Etendus on lõppenud. Rahulolev publik voolab garderoobi. Ireen astub udusesse kevadõhtusse, et kiirustada koju tütre juurde. Kui laps magama pandud, ootab ees iseendale mõeldud aeg. Pingelist päeva sobib suurepäraselt lõpetama pudel külma õlut.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid