Mõnda aega Kambjas koolmeistrina töötanud Kuperjanov võeti 1915. aastal sõjaväkke ning saadeti rindele, kus ta paistis silma erakordse vaprusega. Alice töötas Tartus raamatupidajana. 1917. aastal pöördus leitnant Kuperjanov Eestisse tagasi ja ühines Eesti rahvusväeosadega. 1917. aasta lõpuks olid noored juba kihlatud.

Kiire laulatus

Alice’i korter Turu 11a oli kui väike salajane büroo, kus endise Vene väe eesti ohvitserid infot vahetasid. Toona oli ohvitseridel ohtlik isegi tänaval liikuda, muust rääkimata. Välja mindi maskeeritult. “Minu korteris oli küllalt parukaid, vurrusid ja habemeid kusagil ahju peal,” on meenutanud Alice. Saksa väed jõudsid Tartusse 24. veebruaril 1918. Linna kuulutustulpadele ilmusid Saksa komandandi käskkirjad, kus domineerisid sõnad “käsen” ja “lasen maha”. Kõiki endisi Vene väes teeninud ohvitsere kohustati end registreerima, mis tegelikult tähendas nende arreteerimist. Julius ja Alice põgenesid Kambjasse naise vanemate tallu. Arreteerimise hirmus otsustati kiiremas korras abielluda. Kambja õpetaja aga keeldus laulatusest, sest kantslist olla kihlus alla kuulutatud vaid kahel korral kolme asemel.