“Ära karda Alli! ”
Julius Kuperjanovist tegid legendi ta kangelasteod ja hukkumine 24aastasena vabadussõja veriseimas, Paju lahingus.
Mehe viimaste elutundideni saatis teda sõjaväljal abikaasa Alice.
Alice ja Julius olid ühevanused, sündinud 1894. aastal. Nad kohtusid Vana-Kuuste ministeeriumikoolis, kus Julius hakkas õppima pärast seda, kui nende pere oli Venemaalt tagasi Eestisse kolinud ja Kambja vallas talu rentinud. Alice oli Juliuse jaoks ilmselt unistuste tütarlaps, kuigi noormees seda kiivalt varjas. Tõde tuli päevavalgele ühe koolipeonäidendi ettevalmistamisel – Juliuse sõbral oli seal daami südame võitja roll ja Julius pidi kaotajaks jääma. Ta nurus sõpra, et too nõustuks osad vahetama. Tütarlaps, kelle nimel seda tehti, oli Alice Johanson.
Mõnda aega Kambjas koolmeistrina töötanud Kuperjanov võeti 1915. aastal sõjaväkke ning saadeti rindele, kus ta paistis silma erakordse vaprusega. Alice töötas Tartus raamatupidajana. 1917. aastal pöördus leitnant Kuperjanov Eestisse tagasi ja ühines Eesti rahvusväeosadega. 1917. aasta lõpuks olid noored juba kihlatud.