Veedatar teejuhiks

Aastaajaliselt hämaratel ning hingeliselt ja vaimselt kiirete muutustega hirmutavatel aegadel soovitakse teada Oma Teed, tunda iseennast ja kohtuda oma teejuhtidega nii nähtavast kui ka nähtamatust ilmast.

Haldjaliku tervendaja ema on eestlanna, isa oli ukrainlane – paar õppis ühiseks keeleks ära vene keele. Kuna eesti ja vene keel on täpselt vastupidise lauseehituse ja tunnetusega, võtab kanalduste kirjutamine naiselt topeltaja – slaavi keeles mõeldes kirjutab ta sõnumi üles eesti keeles ning seejärel tõstab sõnu ümber, et rahvas tõredaks ei muutuks.

“Oleksin tahtnud tüdrukuna eesti kooli minna, aga isa militaarse ameti tõttu rändasime mööda Venemaad, seega sain ema-isa ühiskeelse hariduse. Samas ei lõhutud tänu nõukogude ajale minu sünniomaseid spirituaalseid võimeid ära. Praeguses interneti-nutiseadmete vaimustuses ja kombinaatkoolides tasalülitatakse noored ühisväljas palju hullemini ära kui “meie ajal”, mil võisime salamisi iseendaks jääda.