Kui ainevahetusest rääkijad teaksid, et ainevahetus on nii meie südamelöök, soojusregulaator kui ka meie organitalitlus, kas nad siis tõesti tahaksid kõike seda kiirendada? Südame­talitluse kiirendamine tähendaks, et süda hakkaks nii kiiresti verd pumpama, et inimene ärkaks öösel südamekloppimisega üles. See pole ju eriti tore, ka siis mitte, kui saaks lisaks ka mõnest kilost lahti.
Isegi kui õnnestuks mingite naisteajakirjades kirjeldatud trikkidega ainevahetust elavdada, tuleks ilmselt juba mõne päeva pärast arsti juurde tormata ja anuda, et ta aitaks unetusest, värinatest, higistamishoogudest, pingest, ärritusest ja südamekloppimisest lahti saada. Kindlasti ei hüppaks keegi rõõmust lakke, et võttis sealjuures ka paar kilo alla.

Seda kõike võiks võrrelda kodu kütmisega. Väheköetud korteris on ebameeldiv olla, kuid ka liiga palavates ruumides ei pea kaua vastu. Meeldivana mõjuv temperatuurivahemik on üsna kitsas, ja loomulikult võib olla väikseid trikke, mis lasevad korteri vähema energiaga meeldivalt soojaks kütta (ehk hoida energiat kokku nii, et soojus oleks 18 ja 20 kraadi vahel). Kuid trikid saavad olla tõepoolest ainult üsna väikesed. Ka enamik ainevahetuse supertrikke toimib väga kitsastes raamides, sest ühel hetkel tuleb piir lihtsalt ette. Ainevahetust ei saa nii palju kiirendada, et sellest saadav efekt oleks märkimisväärne (mõtlen pool kilo kuus, mida suurem osa inimesi just suureks ei pea). Isegi kui niisugune asi oleks võimalik, kaasneksid sellega nii ebameeldivad ja ohtlikud kõrvalmõjud, et keegi ei hakkaks kaalu langetamise nimel oma ainevahetusega mängima.

Kaalulangetamiseks on kasutatud ka ebaseaduslikke aineid, mis toimivad eespool kirjeldatud põhimõttel ja mille tarvitamine on lõppenud surmaga. 2015. aasta aprillis suri kahekümne ühe aastane noor naine, kui oli võtnud dieeditablette, mille toimeaine oli dinitrofenool. See tõepoolest kiirendab ainevahetust ja tõstab rakkude aktiivsust, nii et moodustub hulgaliselt soojust.

Kõrvalmõjudena tuuakse välja südamekloppimine, südame rütmihäired, rahutus, higistamine, oksendamine, lõpuks aga organite töö lakkab. Briti ajaleht Daily Mail (2015) ütles seda juhtumit kirjeldades, et naine olevat „sisemiselt läbi põlenud”. Dinitrofenooli kasutamine kaalualandajana keelustati 1930. aastatel, sest selle tarvitamisel registreeriti tõsiseid kõrvaltoimeid, sh surmajuhte.
Ravimid, mida kaalulangetajad praegusel ajal kasutavad, vähendavad ennekõike söögiisu, näiteks ritalin ja teised ergutid, mida kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire raviks, just nii toimivad. Need ergutavad, parandavad töövõimet ja vähendavad samal ajal isu. Kuid ka nende ainete efektiivsus ei tulene mitte sellest, et nad muudaksid mingil maagilisel moel ainevahetust, vaid isu puudumisel süüakse lihtsalt vähem.

See näitab, et ainuüksi ainevahetusega manipuleerimine ei vii eriliste tulemusteni. Päris niisama ehk suurendades puhke­oleku energiakulu, pole suurt lootust kaalust alla võtta. Kui mõni ravimitootja lubab vähese vaevaga kiiret kaalukaotust, on see puhas pettus. Kaalu langetamiseks tuleb tarbida vähem kaloreid ja olla kehaliselt aktiivne.

Selliste ainevahetust kiirendavate superravimite puhul jäetakse enamasti mainimata, et neis on tavaliselt sama palju või isegi rohkem kaloreid, kui nad lubavad ära põletada. Kaloreid sisaldab ka õunaäädikas, ja kui selle tarbimisel lubatakse viiekalorilist efekti, aga 20 ml äädikat ise sisaldab neli kalorit, pole ju erilist põhjust hakata äädikat neelama.

Paljude ainete ja ravimite puhul, mida kaalulangetamise imevahendite pähe müüakse, pole mainitud, mil viisil kaal langeb. Kui katseisikud võtsid kuus 100 grammi kaalust alla, siis miks: kas nende isu oli pärsitud ja nad sõid vähem? Või kiirendas ravim ainevahetust? Tavaliselt ei peitu ravimi kaalu langetav toime mitte selles, et ta laseb kehal lihtsalt niisama rohkem kaloreid põletada, vaid tänu oma ergutavale toimele hakkavad inimesed end igapäevaelus rohkem liigutama ja kaloreid kulub rohkem. See on umbes nagu kofeiini või nikotiiniga, mis meid ergutavad ja tänu millele me oleme energilisemad ja saame väsimusest üle.

Üks ainevahetuse tõhusatest kiirendajatest on roheline tee. Nimelt kui juua kolm või neli tassi rohelist teed kahekümne nelja tunni jooksul, kiirendab see ainevahetust nelja protsendi võrra (Dulloo et al., 1999). Kuid inimese puhul, kes põletab päevas keskmiselt 2000 kcal, aitaks tee põletada lisaks veel 80 kcal. Pole paha, kuid kuus kaoks seeläbi vähem kui pool kilo.

Mõnele näivad need 80 lisakalorit ehk tühisena, kuid teine rõõmustab, et saab lihtsa teejoomisega mõnekümnest kalorist lahti. See on muidugi argument, mis räägib teejoomise kasuks. Ma ei saa ju ühel leheküljel iga väikseimatki muutust taevani kiita ja teisel leheküljel põlastada, et „80 kcal on ju naeruväärselt vähe”. Seda ma ei väidagi. Probleem on pigem selles, kuidas tooteid turustatakse ja mida inimestele lubatakse. Minu arvates on täiesti normaalne, kui toodet tutvustatakse umbes nii, et „see annab sulle energiat, su igapäevaelu muutub aktiivsemaks ja tänu sellele põletad veidi rohkem kaloreid”. Ja kui kaalulangetaja ütleb selle peale, et „hästi, selle eest olen ma nõus maksma 20, 30 või 40 eurot” ja ta teab, et tegemist on vahendi või ravimiga, mis ainult toetab kaalu langetamist, siis on kõik korras. Umbes samal põhjusel joon ma suhteliselt palju kohvi ja rohelist teed.

Kui aga selle ümber tehakse suurt kisa-kära ja väidetakse, nagu oleks avastatud imeekstrakt, mis teeb ainevahetuse nii kiireks, et kilod kaovad lausa silmanähtavalt, jäävad inimesed seda uskuma ega proovigi oma kehakaalu mõistlikul viisil langetada, sest selleks tuleb end kokku võtta ja pingutada, muuta oma harjumusi jne. Milleks kogu see jant, kui on palju lihtsam viis ülekilodest lahti saada.

Puhkeoleku energiakulu tõstmiseks on ainult üks vahend: lihased. Meie lihasmass peab olema igal ajal valmis tegutsema, ja et lihastes oleks kogu aeg elektriline pinge, kasutatakse ära teatud osa kehaenergiast. Rasvamass ripub aga niisama meie küljes. Kui palju kaloreid üks kilo lihasmassi päevas vajab, selle kohta on erinevaid andmeid. Keharasva kalkulaatorid arvutavad ühe kilo lihasmassi kohta keskmiselt 30 kcal päevas. Need, kes soovivad trenni tehes oma lihasmassi 10 kilo võrra kasvatada, võivad lisaks tavapärasele toidule lubada endale päevas pool tahvlit šokolaadi. Tegelikult on trenniga lihasmassi suurendamine väga aeganõudev ettevõtmine, ja ega algul kohe hakkagi lihasmassi lisanduma, selle asemel paraneb olemasoleva seisund, see aga muudab keha liikuvamaks ja tõhustab koordinatsiooni. Vahel, kui märgatakse, et kaal on pärast trennis käima hakkamist tõusnud, arvatakse, et ju on kasvanud toredad lihased, tegelikult võib aga asi olla hoopis terves šokolaaditahvlis, millega end pärast igat trenni premeeritud sai.
Võin oma kogemustest öelda, et imeravimitele lootmise asemel oleks mõistlik oma elu niimoodi korraldada, et igapäevaelu oleks võimalikult palju seotud liikumisega, sest see on palju kindlam ja ohutum viis kaloreid põletada.

Nadja Hermann „Ideaalse kaalu võti ehk võit rasva loogika üle“, kirjastus Varrak