Millised on levinumad juuste väljalangemise põhjused
Juuksekogus sõltub paljudest faktoritest. Muu hulgas määravad juuksekoguse ära ka rassilised erinevused. Blondiinidel on kõige peenem juus, aga samas ka kõige rohkem juukseid. Blondiinidel mõõdetakse juuksepaksuseks 0,5 mm, punapeadel 0,1 mm ja brünettidel 0,5 mm. Juuksekarvad ei kasva pidevalt nagu küüned. Iga juuksekarv läbib inimese elu jooksul oma arengus korduvalt kindlad faasid. Need on kasvufaas, taandarengufaas ja puhkefaas. Juuksed vahetuvad inimese eluea kestel 10 kuni 30 korda.
90–95% juukseid on meil kasvufaasis. Mitte rohkem kui 15% juustest on puhkefaasis. Mida pikem on juukse kasvufaas, seda vähem juukseid välja langeb. Naistel on juuste kasvufaas pikem, 4–6 aastat, meestel 2–3 aastat. Mida vanem inimene, seda lühemaks kasvufaas läheb.
Päevaseks juuksekaoks pakutakse 100 juuksekarva. Kust tuleb see keskmine arv? See näitab nii mehe kui ka naise ööpäevas ära tulevate juuste keskmist. Meestel on päevane juustekao protsent naistest suurem.
Anageen ehk kasvufaas kestab 3–6 (10) aastat.
Katageen ehk taandarengufaas kestab 1–2 nädalat.
Telogeen ehk puhkefaas kestab 2–4 kuud.
Eksogeen ehk karva eemaldumise faas kestab 4–6 nädalat (tekib uue anageeni ehk kasvufaasi algus), kasvav karv lükkab vana karva välja.
Kui juukseid tuleb juba rohkem ära kui lubatud 15%, siis võib rääkida juuste väljalangemisest. Inimene märkab suuremat juuste kadu kõige rohkem pesemise ja kammimise käigus. Väljalangemine toimub sel juhul üle terve pea.
Mis need põhjused võivad olla?
Esmalt füsioloogilised. Juuksekarva väljalangemine on üks osa nende elutsüklist ning siinkohal on oluline märksõna aastaajaline ehk hooajaline. Ehk kõige rohkem langeb juukseid välja kevaditi ja sügiseti. Suvel läheb enamik juukseid puhkefaasi, kuna valgusaeg pikeneb. Kui päev läheb sügisel jälle lühemaks, hakkab juukseid rohkem välja langema. Seda võib võrrelda ka loomadega, neil on karvavahetus sünkroonne, inimestel aga mitte.
Sünnitus. Ka pärast sünnitust tuleb rohkem juukseid ära. See on seotud organismis toimuvate kiirete ja suurte hormonaalsete muutustega. Raseduse ajal juuste kasv isegi suureneb, kuid selle lõppedes jäävad kasvufaasis olevad juuksed puhkefaasi. Ligi kolm kuud pärast sünnitust, kui naine toidab last veel rinnaga, aitab see juuste väljalangemise vastu. Ütleme, et juustekadu on sel juhul 15% (60%) asemel. Samas jälle võivad rolli mängida magamatus, väsimus ja ebapiisav ja juhuslik toitumine. Samuti psühholoogiline moment, mis on seotud rollimuutustega nagu emaks olemine ja sellega hakkama saamine.
Ravimid. Väga toksilised ravimid, nt onkoloogiaravi, mõjutavad juukseid palju. Sellised rohud suruvad maha rakkude paljunemise, mis igati on inimese tervise huvides – kahjuks hõlmab see aga ka juukserakkude paljunemist.
Viirushaigused. Antibiootikumid ja antiviiruse ravimid, samuti rohud haiguste vastu. Pärast sellist ravikuuri algab 2–3 kuu pärast periood, mil juuksed hakkavad välja langema. See on organismi reaktsioon pärast viirust või viirusevastast kaitsesüsti.
Seotus stressiga. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südamele ja vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Juuksed ei saa normaalselt toitaineid kätte ja nii ei saa ka areneda juukserakud. Tugev stress võib viia juuksed puhkefaasi varem, kui looduse tsüklis ette on nähtud. Kui üks nädal on stressirikas, ei tee see meile veel kahju, aga kui stress kestab terve aasta, teeb see meile juba väga palju kahju.
Endokrinoloogiline protsess. Hormoonide haiguslikud seisundid või tasakaalutused. Paljud ravimid on töötatud välja selliselt, et need mõjutavad ka endokriinsüsteemi tööd. Näiteks mõjutavad suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased pillid fertiilses eas naiste kehasiseseid elundsüsteeme teatud hormoonide ringluse blokeerimisega, et keha talitleks nii, nagu oleks naine juba lapseootel, seega uuesti rasestumine on võimatu. Kui naine võtab pille pikema aja vältel ja siis ühtäkki enam ei võta, asub organism hormonaalset tasakaalu otsima, mille tulemusel võivad juuksed lahti tulla.
Androgeenid. Androgeene ehk meesuguhormoone on nii naistel kui ka meestel. Androgeenid on testosteroon ja dihüdrotestosteroon. Androgeenne alopeetsia – siin on juba nime sisse probleemi põhjus kirjutatud. See on kõrgendatud juuksekarva tundlikkus androgeeni suhtes. Juuksel lüheneb kasvufaasi ja puhkefaasi periood, juuksekarvatasku läheb väiksemaks, seda väiksem on ka juuksesibul. Mida väiksem ta on, seda peenem ja väiksem on ka juus ise. Toimub protsess, kus osa juukseid on normaalsed, aga osa läheb peenemaks ja nõrgemaks.
Autoimmuunsed patoloogiad ehk haigused nagu alopecia areata, alopecia incognito ja alopecia universalis. Autoimmuunhaigus on perekondlik või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Keha enda immuunrakud ründavad keha teisi rakke. Nii võib rünnaku objektiks olla juuksekarvarakud. Põhjused on seni teadmata.
Dieedid. Kiire kaalukaotus. Dieediga tekib tihti ka rauapuudus ehk aneemia. Suurenenud juuste väljalangemine võib hakata peale 2–3 kuud pärast dieedi algust. Juustel on toitainete puudus (juuksejuure rakkude areng on häiritud) ja nad lähevad varem puhkefaasi.
Peanahaprobleemid. Kõõm, liigne rasu, dermatiidid, psoriaas, erinevad põletikud. Ka need probleemid võivad suurendada juuste väljalangemist.
Kokkuvõtvalt: juuste väljalangemisel võib olla palju erinevaid põhjuseid, mõnedki neist võivad lausa korraga ilmneda. Kui juuste väljalangemine on kestnud juba kuus kuud, siis võime rääkida kroonilisest juuste väljalangemisest. Sellisel juhul tuleb pöörduda arsti poole.
Maalehe erileht Mehe Tervis
