Miks pea käib ringi ja kuidas sellest vabaneda
Asendipeapööritus
„Kui inimene tuleb ja kaebab, et pea käib ringi, siis vajab see põhjalikku küsitlust probleemi täpsustamiseks: mis eelnes kaebuse tekkimisele, kas pearinglus on seotud asendiga, kas on muid terviseprobleeme, mis pearinglust võivad esile kutsuda jne. Vanematel inimestel võivad põhjuseks olla näiteks südamehaigused, kõrvaprobleemid, kopsuhaigused, neuroloogilised haigused, vererõhuprobleemid – neid tõbesid on tõesti palju ja sestap on diagnoosi panemisel taustsüsteem hästi tähtis,” ütleb Mähe perearst dr Vanda Kristjan.
Tegelikult selgub see, mis suunas edasi liikuda, just küsitluse põhjal. „Kõige sagedasem põhjus on aga omaette haigus nimega paroksümaalne asendipeapööritus, mida diagnoositakse kuni 20 protsendil pearingluse tõttu arsti juurde tulnuist,” avaldab dr Kristjan üsna üllatava fakti.
Selle haigusega tekivad pearinglushood äkki ja väga suvalisel ajal. „Haige enda kirjeldus on peaaegu alati üsna sarnane. Pea asendit muutes, ka voodis pikali olles või hambaid pesema kummardudes hakkab järsku silme ees kõik ringi käima, võib ka iiveldama ajada. Mul just üks patsient ütles: „Katus hakkas sõitma.“ Esiotsa ehmatab selline asi inimest hirmsasti. Aga kui hästi rahulikult olla, läheb pearinglus mõne aja pärast üle. Kui jälle sama asend võtta, kordub pearinglus täpselt samamoodi,” kirjeldab perearst.
Enamikul juhtudel põhjust ei leitagi
Asendipeapöörituse tekkimise kohta on erinevaid teooriaid. Häire võib tekitada turse ühe või harvemini mõlema kõrva tasakaaluelundi tagumises poolringkanalis. Mõnikord võib vallandavaks teguriks olla pea kerge äralöömine, sundasendis töötamine või mõni viirusinfektsioon, aga enamikul juhtudel jääb põhjus selgusetuks.
Asendipeapööritus ei küsi haige soost ega vanusest, siiski esineb seda sagedamini keskealistel ja vanematel inimestel. Õnneks ei ole haigus eluohtlik.
Dr Kristjan rõhutab, et asendipeapöörituse diagnoosib perearst, see ei vaja mingeid kalleid lisauuringuid, nagu kompuuter või erilised analüüsid, – diagnoos pannakse tüüpiliste haigussümptomite alusel. Patsienti lihtsalt küsitletakse põhjalikult ja üldjuhul on perearstil teada inimese kaasuvad tervisehädad, mis võiksid omakorda peapöörituse põhjuseks olla.
Pearinglushood võivad kesta umbes 10 nädalat, aga osal patsientidest võib uus pearinglushoogude periood korduda.
Ravimid ei aita
Tabletiusku inimesed peavad pettuma: selle haiguse raviks medikamente ei ole. Küll aga on olemas asendiravi. See tähendab, et inimene mitte ei väldi asendit, milles peapööritus tekib, vaid võtabki teadlikult mitu korda päevas pearinglust tekitava asendi.
„Mida rohkem seda teha, seda kiiremini muutuvad pearinglushood nõrgemaks, kuni lõpuks kaovad,” õpetab dr Kristjan. Kuigi pearinglushoog on ebamugav ja inimene alateadlikult püüab seda esilekutsuvat asendit vältida, tuleks end kätte võtta ja arsti soovituste kohaselt toimida – seda rutem läheb häda mööda.
Teisi pearingluse põhjusi
Sagedasemad põhjused:
* neuroloogilised haigused (migreen);
* ajuvereringehäired;
* südameveresoonkonna haigused (näiteks südame rütmihäired, liiga madal või kõrge vererõhk, südamepuudulikkus, minestus);
* kurgu-, nina-, kõrvahaigused (põskkoopa- ja kõrvapõletikud);
* viirusinfektsioon (näiteks gripp);
* alkoholi tarvitamine;
* narkootikumide tarvitamine;
* aneemia;
* diabeet;
* kopsuhaigused;
* psühhiaatrilised probleemid (ärevushäire);
* hüperventilatsioon (ärevusest, füüsilisest pingutusest) – aju saab liiga palju hapnikku, kui inimene näiteks hingab mingil põhjusel liiga sageli sügavalt sisse ja välja. Ärevuse korral kaasnevad tavaliselt õhupuuduse tunne, südamekloppimine, tasakaalutustunne jms.
Haruldasemad põhjused:
* sisekõrvahaigused, nt Meniere’i haigus;
* sclerosis multiplex;
* ravimid (streptomütsiin, kanamütsiin, uinutid, rahustid, kofeiin, aspiriin jt).
Elukiri
