Varahommikul on roolis olev öökull aga ohtlik. Lõokesega on asi täiesti vastupidi: kell viis hommikul roolis reibas, aga kui õhtul hakkab kell 10 saama, ei ole silme ees muud kui tekk ja padi.

Ravimid

Süütuid ravimeid pole olemas, iga ravim võib käituda haiguse korral ettearvamatult ja anda kõrvaltoimena unisust ka siis, kui varem on seda ravimit kasutatud ja unisust pole tekkinud. Kõige sagedasemad unisuse tekitajad on rahustid, unerohud, antidepressandid, vererõhualandajad, antihistamiinikumid. Ka apteegi käsimüügis ilma retseptita müüdavad nn külmetusrohud (mõni nohurohi), mis sisaldavad sageli allergiavastast antihistamiinikumi ja pseudoeferdini, võivad ühe inimese teha uniseks, teisel aga esile kutsuda ülimat erutust – kumbki variant ei ole hea. Sama kehtib pulbriliste ja tablettidena müüdavate külmetusrohtude (Coldrex, Theraflu jne) puhul. Ka nende rohtudega, milles koos paratsetamooliga on kasutatud kodeiini, võiks ettevaatlik olla.

Haigused

Iga haigus võib tekitada unisust ja uimasust. Haigus on inimese organismile lisakoormus ja siis lähevad käiku kaitsemehhanismid, kaasa arvatud see, et organism püüab energiat taastada puhates.

Muud tegurid

Täis kõht, soe autosalong, vaikne mõnus mootorisurin uinutavad väga hästi. Eriti siis, kui liiklus on rahulik ja ilm hämar või pime.

Kuidas unega võidelda?

Uni roolis on osale juhtidest alaline konflikt mõistuse ja alateadvuse vahel. Kuidas unega võidelda, selleks on nii arstide soovitusi kui ka autojuhtide endi aastakümnete kogemusega korjatud nippe. Tähelepanu: mis ühele mõjub, ei pruugi teisel mitte mingit tulemust anda!

*Pea auto kinni (igaks juhuks mitte teepervel; kui parklat pole käepärast, keera sisse mõnele metsateele) ja puhka (maga)! Magada tuleb nii kaua, et oleks võimalik täie tähelepanuga edasi sõita.
*Hoia autosalongi temperatuur madal – soe ruum on ülihea uinuti!
*Võta kingad ja sokid jalast ära ning sõida paljajalu.
*Näri teravamaitselist nätsu.
*Kuula rütmikat muusikat ja laula ise kaasa!
*Tee peatusi iga 50 kilomeetri tagant, mine korraks autost välja, kõnni või koguni hüppa ümber auto, tee kükke, vehi kätega (jälgi ikka liiklust ka, et teistele autodele ette ei hüppa!). *Peatuse ajal suuna väljas pilk rohelise metsa peale (kui on vaateväljas) – väike vaheldus halli maanteelindi asemel on silmadele hea. Töötav kliimaseade kuivatab silmi. Kui silmad kipitavad ja punetavad, on vesiseks või hoopis valulikuks muutunud, on vahel abi mõnest tilgast „kunstpisarast“ (müügil apteegis ilma retseptita).
*Näpista ennast (vali koht, kust hiljem sinised plekid välja ei paista...)!
*Võta peale hääletaja (veendu enne, et tegu on ohutu inimesega), vestlus juhututtavaga võib kujuneda väga huvitavaks ja uni kaob nagu niuhti.
*Joo kohvi, energiajooki vms (soovitatavalt mitte sõidu ajal!).
*Tükk sidrunit võib imet teha: hapu peletab une.
*Mudi kuklas kaelasooni – paneb vere paremini käima.
*Talvel, kui lumi maas, hõõru peatuse ajal nägu lumega.

Mida kindlasti ärge tehke

Ärge rääkigeroolis olles mobiiltelefoniga! Loomulikult on see ka keelatud. Hands-free-varustusega võite seda küll teha, aga ohtlik, eriti unisest peast, on see ka niimoodi. Juba 2005. aastal selgus uuringutest, et autojuhid satuvad neli korda suurema tõenäosusega liiklusõnnetusse, kui nad räägivad sõidu ajal mobiiltelefoniga ning seda isegi siis, kui nad kasutavad käed-vabad-süsteemi.

Asi ei ole sugugi ainult selles, et juht tegeleb füüsiliselt muu asjaga peale auto juhtimise – see on kõik puhtalt käte ja jalgade osavuse ning koordinatsiooni küsimus. Telefoniga rääkiv juht on liiklusohtlik hoopis seetõttu, et inimese aju ei suuda samal ajal nii autojuhtimisele kui suhtlemisele piisavalt tähelepanu pöörata. 

Allikad: perearst Vanda Kristjan, silmaarst Kadri Tammeaid,
Silmalaseri silmaarst Aili Madissoon, pika staažiga autojuhid-praktikud

Elukiri