Mõned inimesed lähevad paanikasse juba esimese torke peale südame piirkonnas ja arvavad, et nüüd on infarkt käes. Teised ignoreerivad, hambad ristis, ka suurt valu. Millised valud rindkere piirkonnas on sellised, et tuleks reageerida, ja kuidas seda peaks tegema?

„Südamest tingitud valu on tavaliselt rindkere keskel, rinnakuluu taga. See on pigem keskkohavalu, mis võib kiirata vasakule poolde – kätte, selga ja kaela,“ selgitab Tammaru. „Valu on pigistav ja rõhuv, võib kaasneda hirmutunne, ärevus ja õhupuudus. Kui saab ühe näpuga näidata, kus on valus, pole tavaliselt tegemist õige südamevaluga.“

Südamest tingitud valu võib tulla rahuolekus, aga sageli eelneb sellele mingi pingutus, kas füüsiline või vaimne koormus. Üks koormuse liik on ka kõhu väga täis söömine.
Kui kaalutakse, kas kutsuda kiirabi või mitte, soovitab Tammaru taas parem karta kui kahetseda. Ainus olukord, kus ta jätaks kiirabi kutsumata, on see, kui inimesel on varem neid valusid olnud, valu läheb kiiresti üle, ta on arsti kontrolli all ja teab, kuidas käituda.

Kui valu on esmakordne, kui see ei möödu kiiresti või kui inimene on sellepärast väga ärevuses, siis soovitab Tammaru helistada numbril 112. „Kunagi ei või teada, mis seal sees toimub,“ ütleb ta. Kui aga inimesel on rohud olemas ja ta teab, mis toimub, teda on hoiatatud, et valud võivad korduda, siis võib ta enda otsusel kiirabi kutsumata jätta.

Kuni kiirabi tulekuni vajab haige võimalikult palju värsket õhku, aga aknaid avades tasub vaadata, et õues väga külm poleks. Avada tuleb pigistavad rõivad ja tagada, et inimene oleks talle kõige sobivamas asendis. Tavaliselt võtabki inimene ise sellise asendi.

Südameprobleemide puhul on soovitatav poolistuv asend, kindlasti toetatud peaga. Parem istugu haige põrandal kui toolil – siis toetub pea hästi seinale.
Kui inimene peaks kaotama teadvuse, tuleb rakendada kõiki teadvusekaotuse esmaabi reegleid; kui hingamine peaks lakkama, siis kehtivad elustamise reeglid.

Kuidas on ravimitega? Kui inimesele on ravim välja kirjutatud ja ta on seda varem võtnud, siis võib teda selle võtmisel abistada. Aga kui teadvuseseisund on kadumas, siis on parem, kui midagi sisse ei võeta. Nitroglütseriin või muu selline võib esimesel kasutamisel vererõhu nii alla lüüa, et tekib uusi probleeme. Aspiriiniga on nii, et kui on tegemist südamehaigega, siis tõenäoliselt võtab ta seda nagunii.
Kui inimesel pole varem südameprobleeme olnud, siis las tuleb kiirabi ja otsustab, mida võtta. Meditsiinihariduseta inimene ei tohi rindkerevalu tundjale omal algatusel mitte ühtegi rohtu anda!

Insult
Insuldi tunnused on mitmesugused. See võib tabada aju erinevaid osasid ja nii võib ka insult erinevalt avalduda.

Ka insuldid on erinevad. Isheemilise insuldi puhul on tegemist veresoonesulgusega, hemorraagilise insuldi puhul verejooksuga. Tavaliselt on insuldi sümptomiteks ühe kehapoole nõrkus, ühe näopoole äravajumine, kõnehäire. Esindatud võivad olla kõik need sümptomid või osa neist. Võib olla ka tugev peavalu.

Kui pea hakkab järsku tugevalt valutama, siis see võib, aga ei tarvitse olla viide insuldile.
Insuldi saanule tuleb kiirabi kutsuda nii ruttu kui võimalik, sest olukord võib kiiresti halveneda. Südamelihase infarktiga on samuti kiirus tähtis – vaja on ruttu tromb lahustada. Oma autoga ei tasu hakata haiget haiglasse viima. Kui seisund peaks autos halvenema, näiteks kui haige kaotab teadvuse ja süda seiskub, siis on raske teda seal aidata.

Insuldikahtluse puhul kiirabi oodates polegi eriti midagi muud teha kui oodata. Haige võiks olla pikali, veidi tõstetud ülakehaga. Jälgida tuleks haige seisundit. Kuna on oksendamisoht, siis tuleb lämbumise vältimiseks keerata inimene külili, haige külg allpool. Kui teadvus kaob, siis rakendada vastavaid esmaabivõtteid.

Kui kiirabi ei tule ja tekib paanika, siis helistage uuesti 112, seal instrueeritakse teid, kuidas käituda. Alati, kui tekib küsimus, mida teha, tasub sinna helistada, samuti siis, kui kõhklete, kas toimite õigesti.

Enne kiirabisse helistamist tehke endale olukord nii selgeks kui võimalik: millega on tegemist, kas kannatanu elu on ohus ja kiirabi peaks sõitma välja nii ruttu kui võimalik või annab seni oodata, kuni brigaad eelmiselt väljakutselt naaseb. Sellest on vähe, kui öelda, et keegi lamab maas, vaja oleks öelda vähemalt, kas lamaja on teadvusel. Ärge lõpetage kõnet esimesena, oodake ära kõik küsimused, mida häirekeskuse töötaja tahab teile esitada: need on tähtsad, et hinnata väljakutse raskust.

Et insuldi puhul on haigel sageli kõnelemisprobleeme, ei tähenda see, et ta teadvusel olles teiste jutust aru ei saaks. Isegi kui haige ise ei räägi, tasub temaga rääkida – öelda näiteks, et kiirabi kohe tuleb.

Elukiri