Laste unetus on veelgi keerulisem, sest nad ei oska selle üle kurta. Teismeliste loomulik uneaeg nihkub aina hilisemaks ja hommikune kooliminek muutub raskeks, koolitundides ei jaksata ärkvel püsida.

Unehäireid võivad tekitada ka pikk lennureis ja vahetustega töö.

Unetuse ravist oodatakse harilikult, et see aitaks kohe ja ei põhjustaks sõltuvust. Mõlemat saame tänapäeval patsiendile lubada.

Kuidas melatoniin toimib?

Keha ärkvelolekurütm sõltub valgusest, ärkvelolekuajast ja muudest mõjutajatest. Ajus nägemisnärvide ristumiskohas asub tuum, kus toimub keha ööpäevaste rütmide kooskõlastamine ja sobitamine. Keha ärksuse rütmiga on lähedases seoses kehatemperatuuri tõusu ja languse rütm.

Melatoniini eritumine aju käbikehast toimub öösel, pimeda ajal – uneajal. Ere valgus peatab melatoniini eritumise. Melatoniini toime pole täpselt teada, kuid arvatavalt vähendab see suprakiasmaatilisest tuumast lähtuvat ärksuse tungi.

Sissevõetavana on melatoniinil und soodustav toime tugevaim päevaajal, mil melatoniini seerumitase on madal. Unestaadiume see ei muuda, osal juhtudel muudab une kosutavamaks, suurendab REM- ehk unenägude une hulka.

Sõltuvalt sissevõtmise kellaajast nihutab melatoniin uneaega kas ette või taha. Melatoniin toimib antioksüdandi, immuunsuse stimulaatori ja neuroprotektorina, omades ka nõrka vererõhku ja kehatemperatuuri alandavat toimet.

Millal on melatoniinist abi

- Vahetustega töö puhul. Kuna melatoniini uinumist soodustav toime on kõige märgatavam valgel ajal, võiks see enim sobida vahetustega töötajatele, kes vajavad päevasel ajal öise vahetuse järel uinumist.

- Lennureiside puhul. Lühikese toimeaja ning päevast und soodustava toime tõttu sobib melatoniin und soodustama lendude ajal. Leevendamaks ajavööndivahetuse sündroomi, soovitatakse melatoniini võtta enne reisi 3–4 päeval (reisisihtkoha uinumisajal või ööseks). Sihtkohta jõudnuna soovitatakse 3–4 päeval melatoniini manustada enne voodisseminekut.

- Hilise ja varase uneaja sündroomi korral. Melatoniinist võib abi olla inimestel, kelle loomulik magamise aeg on tavapärasest tugevalt hilisem või varasem ning kellel on seetõttu probleeme töös, õpingutes ja isiklikus elus.

- Kõrgvererõhktõve puhul. On leitud, et melatoniin lühendab une saabumise aega kõrgvererõhu patsientidel. Kõrgvererõhktõve korral on teisigi und häirivaid tegureid peale võimaliku melatoniinitootmise alanemise.

- Melatoniini puudulikkuse korral. Une saabumist ja püsimist soodustavat toimet on täheldatud nendel unetutel ja vanemaealistel, kelle melatoniinitase on alanenud. See tase on inimestel väga erinev.

- Depressiooni leevenduseks. Depressiooni puhul on une-ärkvelolekusüsteemi töö häiritud, sageli on rütm nihkunud varasemaks. On võimalik, et melatoniin aitab reguleerida une-ärkvelolekurütmi depressiooni korral. Melatoniini saab kombineerida antidepressiivse raviga.

- Kesknärvisüsteemi kahjustuste puhul. Häirete korral, kus kesknärvisüsteem hävib (nt neurodegeneratiivsed haigused, dementsus, ajutraumad), võib kahjustatud saada ka und reguleeriv süsteem. Melatoniin võib soodustada enam öisel ajal magamist.

Hoiatus!

Melatoniini sissevõtmine ägestab teatud tüüpi liigesehaigusi ning seega tuleks krooniliste autoimmuunset tüüpi liigesehaiguste puhul melatoniini kasutamist vältida.

Unehäiretel on kehalisi põhjusi, mis vajavad uuringuid ja ravi. Pikemat aega püsinud unehäirete korral tuleks abi otsida perearstilt ja tema suunamisel unearsti juurest. Unetuse ravis võib olla vaja kasutada mitmeid unerežiimi muutusi, et saada püsivat tulemust. Seetõttu ei tohiks melatoniini omal käel üle kahe kuu võtta.