Tohtrid teavad, et kõrgenenud vererõhk on alati mingi häire näitaja organismis – kas neerudes või südame ja vereringe süsteemis, mida oluliselt mõjutab liikumatus ja stress.

“Tundub, et kõik inimesed päris hästi ei mõista, et nii tegevused kui tegevusetus mõjutavad meie vererõhku,” räägib Ülle Liivamägi. “Vererõhk peabki päeva jooksul kõikuma, et tagada organismi normaal­ne funktsioneerimine. Eluohtlik on aga stabiilselt kõrge või madal vererõhk, seepärast peab ka selle diagnoosimine olema korrektne ning tulemus tõepärane.”

Vererõhu mõõtmiseks on omad nõuded

Ülle Liivamägi möönab, et alati pole mõõtmistulemused päris täpsed või ei ole mõõtmine korrektselt sooritatud. Kui inimesele pannakse vale diagnoos, saab ta ka vale ravi. Õnneks võib patsient ennast ise palju aidata, et mõõtmistulemus oleks tõene ning annaks täpse ülevaate organismi hetkeseisukorrast.

Ülle Liivamägi avab raamatu “Õendusoskused”, mille on välja andnud AS Medicina 2003. aastal ning mis on tänini Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õdede koolituses kasutusel. Selles raamatus on kirjutatud järgmist.

“Vererõhk muutub ööpäeva jooksul väga palju. Kehaline koormus, psüühiline pinge, külm, kuum, valu, asendi muutus, söömine, WCs käimised, suitsetamine, puhkus, lõõgastumine jne mõjutavad vererõhku selliselt, et rõhk alaneb ja tõuseb pidevalt. On oluline et vererõhku mõõdetaks alati võimalikult samas olukorras ja samal viisil. Ümbritsevad hääled, lärm ja melu mõjutavad patsiendi vererõhku.

Vererõhu mõõtmisele tulija peab vältima koormust umbes pool tundi ja lamama vähemalt viis minutit enne mõõtmist. Mõõtmine on usaldusväärsem, kui inimene ei ole söönud, joonud (eriti kofeiini sisaldavaid jooke) ega suitsetanud poole tunni jooksul ning ta põis pole täis.

Käsivars paljastatakse ja vaadatakse, et rõivad ei pigistaks. Manseti alla jäänud või pigistavad rõivad moonutavad tulemust.

Vererõhk tõuseb, kui inimene kõneleb või temaga räägitakse. Kui õde on tutvustanud patsiendile protseduuri kulgu, on parem vältida rääkimist, kuni mõõtmine on teostatud. On oluline, et õde oleks sõbralik ega kiirustaks. Kiirustav, osavõtmatu õde põhjustab kliendil vererõhu tõusu.”

Usaldusväärse tulemuse võib saada ainult kas aneroid- või siis elavhõbemõõturit kasutades. Digitaalne mõõtur ei sobi arstikabinetti, see on pigem mõeldud koduseks kasutamiseks ning ka seal tuleks niisuguse aparaadi näitudesse suhtuda kriitiliselt.

Kodus peab vererõhku mõõtma alati kindlal kellaajal ning alati ühe ning sama aparaadiga.

Ülle Liivamägi toonitab, et ka eelmisel päeval manustatud alkohoolsed joogid mõjutavad vererõhunäitajaid. Samuti eelmisel päeval tehtud tugev trenn või füüsiline töö, mille puhul on rohkem higistatud.

Profülaktikaks jooge piisavalt vett

Kui vererõhk on (korrektselt mõõdetult) natuke normist kõrgem, kirjutab arst välja vererõhualandajad. Kuid enne, kui neid võtma hakata, soovitab Ülle Liivamägi läbi lugeda ravimi võimalikud kõrvaltoimed. Sest kui midagi peaks juhtuma, oleks võimalik põhjustaja teada.

“Need viited kõrvaltoimetele ei ole mitte inimeste hirmutamiseks, vaid informatsiooniks,” selgitab Liivamägi. “Võib juhtuda, et see konkreetne rohi lihtsalt ei sobi inimesele ja tuleb teise vastu vahetada. Vastasel korral võivad välja kujuneda juba raskemad organkahjustused.”

Aga enne, kui hakata rohtu võtma, on Ülle Liivamäel üks lihtne soovitus, mis on ühtlasi ka profülaktiline nõuanne.

“Väga paljudel juhtudel võib kerge vererõhutõus olla tingitud lihtsalt vedelikupuudusest. Üks keskmine Eesti inimene, kes elab meie kliimas, peaks päevas manustama vähemalt poolteist liitrit vedelikku.”

Ülle on täheldanud, et inimesed arvavad, et nad joovad piisavalt palju, kuid kui hakata kontrollima, selgub, et maksimum on neli tassi päevas (1 tass võrdub u 200 ml). See teeb alla ühe liitri. Vähesema vedelikukoguse manustamise korral on organismis liiga vähe vett ning keha peab lihtsalt rõhku tõstma, et elutegevusega hakkama saada.

“Suvekuudel ning töökohtades, kus rohkem higistatakse, vajab organism enam vedelikku. Seega poolteist liitrit on tavaliste tingimuste juures minimaalne kogus, parem kui päevane vedelikutarbimine oleks kahe liitri piires.”

Kuid igaühele paljas vesi lihtsalt ei maitse. Mõni isegi kurdab, et vesi ajab teda iiveldama ja kõhus hakkab paha. Sellistel puhkudel soovitab Liivamägi esialgu tarvitada kas mullivett või tilgutada vette sidrunimahla või õunaäädikat – paarist tilgast klaasi vee kohta piisab.

Kasuks tuleb ka pohlalehetee. “Parimate raviomadustega pohlalehed (mitte segi ajada leesikaga) saate talvel lume alt korjatuna. Tee tuleb kergelt punaka värvusega.”

Sööge tervistavaid toiduaineid

Kõrge vererõhu puhul soovitab Ülle Liivamägi vähemalt mõneks ajaks loobuda kohupiimast, sealihast ja liigsest magusast.

Sama töö mis Hjertemagnyl ehk vere vedeldamise rohi teeb Liivamäe sõnul ära küüslauk. Paraku kõik inimesed küüslauku ei talu. Vere vedeldamise eesmärgil on soovitatav toidule lisada ka seesami- või mandliõli.

“Veresoonkonnale on kasulikud kõik magneesiumi sisaldavad toiduained – need tunneb ära rohelise värvi järgi,” räägib Ülle.

“Ka roheline peakapas sisaldab rohkem magneesiumi kui valge ning on vere vedeldamiseks kasulikum. Aga toidule lisatud tillist, petersellist ja porgandipealsetestki on abi.”

Lillkapsast soovitab Liivamägi kõrge vererõhu puhul loobuda – see teeb vere paksuks. Aga kiidab kitsepiima.

“Hjertemagnyli verd vedeldav toimeaine on atsetüülsalitüül-
hape. Seda sisaldab aga kitsepiim, sest kitsed söövad puukoort, kust nad seda ainet omastavad. Kitsepiim ei tee seejuures liiga ei maksale ega maole.”

Väga palju räägitakse viimasel ajal tatra kasulikkusest. Ülle soovitab süüa just Eesti valget tatart, mis on röstimata. Tatras sisalduv flavonoid rutiin on vajalik veresoonte seinte elastsuse tagamiseks.

“Pange õhtul kausikesse toorest tatart likku ning hommikul lisage sellele püreestatud õuna või banaani, ja tervistav hommikueine ongi valmis.”

Valige oma elustiil tasa ja targu

Ülle Liivamägi manitseb kõiki kõrgvererõhu tablettidest loobuda soovijaid ikkagi nõu ja plaani pidama arstiga.

Kui organism on harjunud tablette sööma, ei tohi neid järsult maha võtta. Samuti on toiduga – me ei saa toidusedelit liiga täpselt järgida ja ka halvad harjumused pole kiired kaduma.

“Me ei saa elu eest põgeneda oma alternatiivsesse maailma, aga leides just oma organismile head tegevad toiduained ja endale sobiva aktiivse eluhoiaku – liikumise, saame oma elukvaliteedi heaks palju ära teha.”