Kuidas vältida trombi teket?

Trombi teket soodustavad veresoonte vigastused, verevoolu aeglustumine ja vere viskoossuse suurenemine, s.t vere paksenemine.

Trombid võivad moodustuda nii veenides ehk tõmbsoontes kui ka arterites ehk tuiksoontes.

Trombid arterites

Arterites tekib verehüüve, kui nende sisepind on ateroskleroosi ehk arterilubjastuse tõttu ladestunud rasvainetest koosnevate paksendite tõttu sidekoestunud ja karestunud. Tagajärjeks on nende soonte ahenemine ja seinte kõvastumine.

Trombi teket soodustavad suitsetamine, kõrge kolesteroolitase veres, vererõhu muutused, südamehaigused jms.

Trombid südame pärgarteris põhjustavad südamelihase infarkti, ajuarteris aga halvatust. Jalga toitvas arteris võib tekkida ummistav arteri sisekestapõletik ehk oblitereeriv endarteriit ning lõpuks gangreen.

Endarteriiti soodustavateks teguriteks peetakse suitsetamist, sagedast jalgade külmetamist, töötamist märgades tingimustes, ainevahetuse häireid, näiteks suhkruhaigust.

Tähtsamad haigusnähud endarteriidi korral on jalgade külmakartus, lihaskrambid ja kiire väsimustunne kõndimisel. Hiljem tekivad kõndimisel jalalihastes tugevad valuhood. Need on nii tugevad, et haige on sunnitud seisatama ja ootama, kuni valu vaibub. Selline vahelduv lonkamine on kõige tüüpilisem selle haiguse tunnus ja kindel signaal, et tuleb minna kohe arsti juurde, sest võib tekkida gangreen.

Artereid ummistavad ka embolid ehk siirdtopised. Need pärinevad südameõõnes tekkinud trombidest, kui need südameklappidelt või -seinalt vereringesse lahti pääsevad.

Trombid veenides

Sageli moodustuvad trombid veenides. Näiteks haigetel, kes pikemat aega voodis lamavad ja kellel seetõttu on verevool aeglustunud. Tromboosioht võib tekkida pärast operatsiooni ja pikaajalisel, üle 8 tunni liikumatul istumisel, näiteks lennureisil. Ka hapnikuvaegus soodustab hüübimist.

Tromb võib veeni seina küljest vabaneda ning embolina verevooluga läbi südame parema koja ja vatsakese kanduda kopsu, ummistades kopsuarteri haru. Tagajärjeks on kopsuinfarkt.

Tromboosikalduvus on tingitud pärilikest teguritest. Trombveenipõletikku soodustab rasvumine.

Veenitromboosi soodustavad ka veenilaiendid jalgadel. Sel puhul on sääre siseküljel näha läbi naha kumendavaid mügaraid. Arvatakse, et tegu on veeniseina elastsete kiudude nõrkusega. Veenilaiendid tekivad seoses pikaajalise igapäevase püstiseismisega, mis vähendab säärelihaste toonust üleväsimuse tõttu.

Jäsemesse koguneb jääkveri ning tõuseb veenisisene hüdrostaatiline rõhk.

Sellise olukorra pikaajalisel kestmisel kahjustuvad veeniklapid ning veeniseina elastsed kiud hävivad ja tekivad väljasopistused – komud ehk vaariksid. Nende tekkel on suur osa ka pärilikul soodumusel.

Veenitromboosi tähtsamad tunnused: haigestunud jäse on jämedam, võrreldes tervega ja valulik, nahk kuiv, sile ja läikiv; mõnikord tekib nahapõletik või isegi haavand.

Kuidas vältida

Inimene saab selleks üllatavalt palju ise ära teha, et tromboosi mitte haigestuda.

- Liikuge palju, tehke võimetele vastavat kehalist tööd.

- Pikaaegsel istumisel liigutage jalgu, tehke võimlemisharjutusi. Võimalusel tõstke jalad vahepeal kõrgemale.

- Seisval tööl, pikkadel lennureisidel ja raseduse ajal kandke tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse. Nende sobiv suurus määratakse sääremarja ümbermõõdu järgi.

- Võimaluse korral heitke voodisse pikali, tõstke jalad südame tasapinnast kõrgemale. See soodustab venoosse vere äravoolu. Seliliasendis tehke jalgrattasõitu imiteerivaid liigutusi 12 minuti vältel, soovitatavalt mitu korda päevas.

- Pärast operatsiooni või südamelihase infarkti põdemist tuleb võimalikult varakult tõusta voodist ja liikuda, et kiirendada vereringet.

- Vältige liigset kehakaalu, suitsetamist ja ülemäärast alkoholitarbimist. Kontrollige vererõhku. Kõrgvererõhuhaiguse korral tarvitage regulaarselt arsti määratud ravimeid.

- Kontrollige vere kolesteroolitaset. Kui see on normist kõrgem, tarvitage oomega-3 rasvhapet jms. Pidage dieeti. Sageli määrab arst ravimi.

- Jooge päeva jooksul 1,5–2 liitrit mittealkohoolseid jooke, et vältida vedelikupuudust organismis.

- Tromboosivalmiduse vähendamiseks määrab arst vajadusel ravimeid, mis pidurdavad vere hüübimist või lahustavad värskelt tekkinud hüübeid.