„Tõenäoliselt on vaja vett, tavaoludes säilivat toitu ja sularaha, sest kui elekter ära kaob, müüvad paljud poed rõõmsasti sularaha eest oma toitu ja seda soodsalt. Teevad käsitsi tšekke jne,“ jagas arvamust teine. „Varun neid asju paariks päevaks, sest mis ma selle lambiga ikka teen, kui külmik seisab? Siis saab vaadata, kas viia toitu lumehange või mujale. Kui külm hakkab, tuleb autoga sõitma minna. Selle paagi panen ka täis. Kusagil ikka voolu on ja saab sooja suppi.“

„Oleneb jah, kus elad,“ lisas kolmas. „Kui oma majas, siis generaator mööda külgi maha ei jookse. Meil on ajuti ikka vaja olnud.“

Üks lugeja arvas, et kriisivarusid ei oleks vaja mitte ainult eelolevaks nädalavahetuseks, vaid üleüldse tasuks neid ootamatult tabavate kriiside jaoks ikka varuda.

Generaatori varumine on aga ühe arvates siiski asjatu kulutamine. „Tekitatakse paanikat,“ ütles ta. „Kui lähebki elekter ära, siis nii lühikeseks ajaks, et selleks pole vaja valmistuda.“ Teine soovitas tuletada meelde viie aasta tagust koroonakriisi: „Poed osteti WC-paberist ja muust kraamist tühjaks. Inimesed tekitavad ise kaoseid ja paanikat.“

Kuidas siis ikkagi käituda?

Jah, kuigi saabuval nädalavahetusel algab protsess, mille sarnast Eesti ja ka teised Balti riigid varem läbi ei ole teinud, ei pane väga suure tõenäosusega Eesti elanikud sageduse vahetust tähelegi, kirjutab Ärileht ning paneb südamele veel järgneva:

  • Veebruari teisel nädalavahetusel (8.–9. veebruar) tarvita elektrit nii nagu tavaliselt. Mida tavapärasemalt ja ette ennustatavamalt inimesed ja ettevõtted käituvad, seda lihtsam on elektrivõrku juhtida.

  • Ära eemalda tarbeelektroonikat jms seadmeid vooluvõrgust ega lülita neid välja. Protsess on ohutu.

Kui üle Baltikumi peaks realiseeruma mitmeid, ulatuslikke ja samaaegseid riske, olgu need siis füüsilised rünnakud taristu vastu, halvad ilmaolud või tehnilised tõrked, pole elektrikatkestuste tekkimine lõpuni välistatud. Sellepärast soovitab riik oma pere kriisivarud ja -plaanid üle vaadata, et olla valmis lühiajalisteks elektrikatkestusteks.

Hea viis selleks on laadida telefoni alla just see lugeja nimetatud „Ole valmis!“, kust leiab ka väga hea nimekirja asjadest, mis sõltumata sellest, kas saabuval nädalavahetusel jääme elektrita või mitte, võiksid iga pere kriisivarusse kuuluda.

Olevalmis.ee õpetab, et kriisivarusid looma asudes mõtle läbi, mis sul juba kodus olemas on ja milliseid vaja täiendada. Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud nagu näiteks elekter, vesi või küte. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt 7 päeva.

Millest alustada koduste varude planeerimist?

Eelkõige on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et tulla iseseisvalt toime vähemalt üks nädal.

  • Mõtle läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab see, kui teie kodus pole vett, elektrit või kütet.

  • Veevaru on väga oluline! Garanteeri, et sul on vähemalt 24 tunni veevaru ning tea, kust seda vajadusel juurde saab. Arvesta, et tavapäraseid võimalusi vee saamiseks (poed, elektrist sõltuvad kaevud/pumbamajad jne) ei pruugi toimida.

  • Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett ja toitu vähemalt üheks nädalaks ning hoia neid pidevas ringluses. Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid. Ära unusta ka lemmiklooma.

  • Toit võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Varu ka sellist toitu, mis ei vaja külmkapis või sügavkülmas hoidmist (konservid, purgisupid, kuivained jne).

Missugused abivahendid peaksid mul kodus olema?

Elektri puudumisel on abiks erinevad valgusallikad (näiteks taskulamp, küünlad jne). Toidu valmistamiseks saab kasutada näiteks priimust, väligrilli, erinevaid matkapliite jne. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!

Side- ja elektri puudumisel on väga keeruline olla kursis olukorra arengutega ning saada riigilt infot. Selleks kasuta patareitoitel või dünamoga raadiot. Alternatiivina on võimalik kasutada ka autoraadiot.

Veendu, et sinu abivahendeid on võimalik kasutada ka siis, kui puudub elektriühendus. Selleks varu patareisid, lae täis akupangad või kasuta muid alternatiivseid energiaallikaid (näiteks kaasaskantav päikesepaneel, generaator jne).

Mõtle läbi, missugused seadmed ja abivahendid sul kodus on, mida vajad ning mis teeksid su elu kriisis lihtsamaks ning veendu, et neid saab vajadusel kasutada ka kriisiolukorras.

Tea, et isegi, kui sel korral neid varusid vaja ei ole, saad edaspidi öösiti rahulikuma südamega magada, sest sinu pere on meid ootamatult tabava kriisi eel valmistunud ja hoitud.

„Ole valmis!“ mobiilirakenduse saad laadida alla SIIT.