Kaer leiab, et inimest paneb raamatut ostma see, kui ta saab raamatu kohta informatsiooni, näiteks intervjuudest televisioonis või raadios. „Tavaliselt ei saa ta seda informatsiooni kusagilt. Võib-olla tõesti sõprade käest või keegi internetis soovitab, sest päevalehtedes ja meedias üldiselt oli kirjandus vähemalt enne raamatuaasta saabumist teiste valdkondadega võrreldes väga nõrgalt esindatud. Ükskõik kellega rääkida, siis inimesed ütlevad ikka, et nad tahavad saada korralikku ja adekvaatset informatsiooni raamatute kohta,“ rääkis Kaer ning lisas, et raamatuhindade pärast lähevad inimesed kindla peale välja.

Müügiedetabelitest nähtub seegi, et palju kardetud üleminekut e-raamatutele pole toimunud. Üle saja „eksemplari“ müüdi vaid 35 e-raamatut. „See ei lähegi nii, nagu sellega on läinud Ameerikas või ka Briti saartel, sest näiteks Skandinaavias ei ole ka e-raamatute osakaal nii suur kui ingliskeelses maailmas. Inimesed võib-olla kasutavad neid reisil või mitteilukirjanduslike artiklite lugemiseks, aga väga vähesed istuvad maha ja hakkavad e-raamatust romaani lugema,“ ütles Kaer.

Kaera enda viimase aja üks lemmikuid on Kristiina Ehini „Südametammide taga“, mis oli ta sõnul rõõmus raamat ja seega vajalik.

Loe ja kuula pikemat intervjuud ERRist.

REPLIIK on Eesti Naise veebis ilmuv uus rubriik, kus igal reedel toome esile ühe käesoleval nädalal välja öeldud märkimisväärse mõtte mõnelt eesti naiselt. Teema võib puudutada lihtsa inimese argielu, ühiskonnas olulist arutelu või naiste elu puudutavaid nüansse - piiranguid ei ole. Märkasid mõnda rubriiki sobivat mõtet? Jaga seda meiega eestinaine@eestinaine.ee.