Kümme aastat talusin seda põrgut, sest lahutust ta ise vabatahtlikult ei andnud ja kohus toona ei lahutanud, kui mees lubas olla viisakas. Õnneks leidis mees endale kümme aastat noorema naise ja sain temast lahti. Lastel oli vaimne trauma, kuid kui sinikaid ei ole ette näidata, siis ei olnud ka kelleltki abi loota.“

Head lugejad, andke kommentaarides endast märku - kas olete märganud suhtes vaimset alavääristamist? Kuidas te sellega toime tulite?