Solmani sõnul surutakse tegelikkuses narratiivi, et täielik pühendumine lastele ja perele pole naisele õige viis elamiseks. „See ei sobitu võitlevasse feministlikku narratiivi, mis idealiseerib peamiselt naissoost tippjuhte, kes ületavad maskuliinses maailmas edukalt barjääre, võtavad meeste rollid üle ja kasutavad neid patriarhaalse ühiskonnakorralduse purustamiseks,“ arvab ta. „See narratiiv eeldab, et kogu ühiskond rajaneb nullsummamängu võimusuhetele, kus meeste ja naiste huvid vastanduvad teineteisele. Täielik pühendumine laste kasvatamisele tähendab selle narratiivi järgi, et naine on allutatud mehe majandusliku võimu alla.“

Eesti Vabariik 106. Presidendi vastuvõtt. Kätlemine

Riina näeb, et mõne arvates on koduperenaised feministliku liikumise reeturid, sest on oma iseseisvuse ja patriarhaadi barjääride purustamise püüdluse vabatahtlikult ära andnud. „Teiste arvates on nad lihtsalt võimukate meeste ohvrid,“ ütleb ta. „Kahjuks ei näe selline kalk maailmapilt ette, et meeste ja naiste vahel võib olla ka tõeline armastus ja sümbiootiline suhe, mis teeb terviku suuremaks kui osade summa. Eesti keeles on selle kirjeldamiseks suurepärane liitsõna „abielu“, mis kirjeldab elu, kus mees ja naine aitavad teineteist. Koos jagatakse rõõme ja muresid ning igaüks panustab perekonna heaolusse omal moel – ülesanded jagatakse omavahel ära. Mõne naise jaoks on emadus niivõrd loomulik ja oluline osa elust, et ta tahabki seda täiel rinnal nautida, jättes muud ülesanded mehe kanda.“

Solman on pahane, et sellistest naistest Feministeeriumi lehelt lugeda ei saa. „Vähemalt mitte midagi positiivset,“ lisab ta. „Kui kusagil avalikult emadust või paljulapselisi emasid solvatakse, siis nende kaitseks välja ei astuta. Samal ajal viskutakse alati džotile lastetute karjäärinaiste ja tippjuhtide nimel, kui keegi – eriti meesterahvas – peaks nende elus tehtud valikutele ja võimalustele üldse osundada julgema.“

Ta tunneb, et Eesti feministlik liikumine ei taha seista kõikide Eesti naiste õiguste eest. „Sellest on ülimalt kahju,“ ütleb ta. „Muide, Feministeeriumi kaudu levitatakse feministliku liikumise narratiive suuresti maksumaksja raha eest. Kui mõnele asutusele on eraldatud teatud ühiskonnagrupi esindamiseks avalikke vahendeid, siis võiks kehtida ootus, et seda ühiskonnagruppi ei esindataks valikuliselt ega ideoloogiliselt.“

Loe täispikka arvamuslugu ERR-ist.