„Ma armastan oma poega väga, kuid tunnen, et mul pole muud elu kui töö ja laps. See on minu jaoks tõsiselt masendav, sest kõik mu vanad sõbrad käivad väljas, lõbutsevad ja enamik on õnnelikult ka paarisuhtes.

Nad ei viitsinud minuga ühendust võtta, kui ütlesin, et ma ei saa välja minna, sest vajan lapsehoidjat, keda mul toona kusagilt võtta polnud. Lisaks pole meil enam midagi ühist. Tulemuseks on see, et mul pole sotsiaalset elu.

Kuigi ma olen paaril kohtingul käinud, kuid arusaadavalt olid need mehed vaid seksi peal väljas ja ükski neist polnud piisavalt küps, et mu laps oma ellu võtta.

Igapäevaselt töötan hooldajana ja nädalavahetustel, kui poeg isaga on, kasutan seda aega ja lihtsalt magan. Aga ma olen õnnetu. Elus peab olema midagi enamat kui see?“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena