Armastus esimesest pilgust

Paari aasta pärast kuuekümneseks saav Triumph Spitfire 4 on tegus ja nii pilkupüüdev, et kaasliiklejate naeratusi ja lehvitusi ei jõua kokku lugeda. Lisaks üks abieluettepanek, hüütud sõidu pealt.

See helesinine sportauto on nii uskumatult väike, et meenutab mänguautot. Tahaks võtta pöidla ja nimetissõrmega nurkadest ja teda suuremaks sikutada. Kasvõi pisutki! Miniatuurne pilgupüüdja kannab nime Triumph Spitfire 4 ja üsna tõenäoliselt pole te temast just palju kuulnud, kui te pole juhtumisi pühendunud Briti sportautode entusiast. Triumph on Briti automark, mille tegevus lõppes nelikümmend aastat tagasi, ja see siin on nende väike rotster ehk avaauto, kus on ruumi vaid kahele.

Öelda, et „on ruumi“, kõlab muidugi suurejooneliselt. Ainuüksi autosse istumiseks tuleb vaeva näha, laskuda madalale ja seejärel end osavalt tumesinise nahaga kaetud istmele libistada. Väike Triumph ehitati 1966. aastal ja tal pole ette näidata ainsatki neist mugavustest, millega tänapäevased avaautod oma sõitjaid hellitavad. Mis mugavustest me räägime, siin pole isegi turvavöid! Tuul ulatub puhuma üle tuuleklaasi, aga kaassõitja kohal istudes on vähemalt jalaruumi. Juhi olukord on keerulisem, sest disainer on andnud pisikesele sõidukile eriti peene võruga rooliratta, mille diameeter on vajalikust mitme suurusnumbri võrra suurem. See seab sportauto juhi pikkusele ja kehakujule selged piirangud (ainult saledatele!), ent mõjub ülimalt elegantselt.