Kust sa, lilleke, siia said? │ Ahistavat käitumist on raske ära tunda kuna see on niivõrd normaliseeritud

„Kust sa, lilleke, siia said?“ kutsus seekord külla jällegi kaks külalist. Saatejuht Laura Kursiga tulid mõtteid vahetama politseikapten Maarja Punak ning kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo.

Teema ei ole kergemate killast, kõneldakse nimelt ahistamisest. Nii ahistavast käitumisest kui seksuaalsest vägivallast. Vaatluse alla võetakse teadlik ahistav käitumine kui teise inimese turvatunde haavamine teadmatusest. Ühtlasi avatakse seda, mil moel avalikkus ahistamisjuhtumeid käsitleb ning kellele seejuures kahjuliku käitumise eest vastutus asetatakse. Keel loob reaalsust ning kui ahistamis- ja vägivallajuhtumeid kirjeldada kui „leidis end olukorrast“ või „sattus skandaali“, pisendame ohvri suhtes alandavat käitumist millegi juhuslikuna. Seda aga vägivald ei ole. Ka vägivald, olgu vaimne või füüsiline, on tihti just nimelt struktuurne.

Ühtlasi vaadeldi „ideaalse ohvri“ nähtust ning millest tuleb see, et me enda või teiste suhtes kahjulikku käitumist tihti ära ei tunne ja seda normaalsusena aktsepteerime. Kutsume kaasa mõtlema ning endagi elule kuuldut peegeldama!

Kui sina oled otseselt või kaudselt kokku puutunud ahistamise või vägivallaga, siis Sotsiaalkindlustusameti „Abi vägivalla ohvritele“ (Abi vägivalla ohvritele | Sotsiaalkindlustusamet) lehelt leiad loetuelu vajalikest kontaktidest.

Ka saates kõnelnud kliinilise psühholoogi Dagmar Ainsooga on võimalik ühendust võtta www.remedio.ee kaudu. Murega ei pea jääma üksi!