Kuidas sina toimiksid? Lugeja pakub lahenduse murele, millega nii mõnedki lapsevanemad peavad silmitsi seisma

Eelmise nädala artikkel, kus üks Inglismaa ema ei olnud vastu sellele, et tema nelja-aastane poeg soovib oma eesnime vahetada, tekitas mõtteainet ka meie lugejate seas.

„4-aastase puhul aastakest-paar laseks sellel mõttel seedida, ja kui laps jääb endale kindlaks, siis jah. Ma neist välismaa inimestest ei tea, aga Eestis ajaks selle asja lapse koolimineku ajaks korda, 6-7aastaselt siis, et mitte tekitada asjaajamises segadust.

Enne seda pakuks varianti, et tutvusringkonnas hakkame teda edaspidi selle uue soovitud nimega kutsuma, et katsetada, kuidas meeldib. Kõike ei pea kohe dokumentidesse raiuma. Aga ka siis ma vist pigem lubaks praeguse nime kõrvale teise panna, mitte päris välja vahetada. Edasi valib ise, kumba kasutab. Mulle ka ei meeldi mu nimi, aga neljaselt ja hoo pealt oleks selle tont teab mis totruse vastu vahetanud.“

Head lugejad, kuidas teie toimiksite, kui väike laps jääb kindlaks soovile oma eesnime vahetada?